1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused)
1) Põhiseadus sisaldab palju halduse jaoks olulisi otseselt või kaudselt regulatiivseid norme. PS-st tulenevad ka halduse põhiprintsiibid. 2) Formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused)
osapooltele täitmiseks kohustuslikud. Osades riikides võrdsustatakse valitsuse poolt sõlmitud lepingud õigusjõult määrustega. 22. formaalsed seadused - parlamendi poolt/rahvahääletusel vastuvõetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud, reguleerides üld- või üksikjuhtumit. Formaalseteks seadusteks on ka riigieelarve, välislepingute ratifitseerimine, kõrgete riigiametnike ametissenimetamine, mis ei ole materiaalseteks seadusteks (need on üksikaktid, individuaalseadused). Kui PS annab õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23. seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused)
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest. Õigustloovate seaduste all tuleks mõista selliseid seadusi, mis sisaldavad õigusnorme. Seega mõistete "materiaalsed seadused" ja "õigustloovad seadused" sisu langeb kokku. Tegemist on ühe ja sama nähtuse tähistamisega erinevate terminite abil. Üldistatult võib seega öelda, et seadus on üldjuhul õiguse (õigusnormi) avaldumise vorm, kuid mitte alati. Seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu (individuaalseadused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid). Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused; 3) seadlused. Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi
täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest. Õigustloovate seaduste all tuleks mõista selliseid seadusi, mis sisaldavad õigusnorme. Seega mõistete "materiaalsed seadused" ja "õigustloovad seadused" sisu langeb kokku. Tegemist on ühe ja sama nähtuse tähistamisega erinevate terminite abil. Üldistatult võib seega öelda, et seadus on üldjuhul õiguse (õigusnormi) avaldumise vorm, kuid mitte alati. Seadus kui vorm võib omandada ka teise sisu (individuaalseadused, mis reguleerivad üksikjuhtumeid). Õigusallikaks on õigusnorme sisaldavad formaalsed seadused; 3) seadlused. Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme. Seaduste ja seadluste eristamise kõige olulisemaks tunnuseks on nende väljaandja; esimesel juhul on selleks Riigikogu (parlament), teisel juhul Vabariigi President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi
annaabi.ee 
