· niisked kohad, taluvad ka kuiva · madalsoodes, veekogude kallastel · taimekasvatus, looduskeskkonna taastamise projektides, iluaedades · küürremmel Luigelill · sugukond luigelillelised · õiekattelehed roosad kuni violetsed · tolmukad ja emakas tumepunased · üheiduleheline · seisev või aeglase vooluga vesi · sobivaim sügavus 40 cm · toitaineterikas · indikaatortaim · risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine · risoom-> leivajahu · välimus võib muutuda olenevalt kasvukohast · risoomil lehed Vesikarikas · sugukond kibukalised · seakapsas · lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad · tuleb veest ainult õitsemiseks välja · sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad
H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid. Kokku moodustavad need neelamismahutavuse, mida tähistatakse T, mis
moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on keemilises seoses mulla mineraalosaga. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mulla mikroobide lagusaadustest. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Mulla lämmastikuvaru asubki huumuses. Illuviaalhorisont e. sisseuhtehorisont on tekkinud mulla ülemistest kihtidest sügavamale uhutud savi, huumuse, rauaühendite ja nende komplekside kogunemisel. Indikaatortaim on taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingeile pinnase eriomadustele. 70 Isetolmlemine tolmlemine toimub sama õie piires. Isetolmlemine laiemas mõttes on tolmlemine sama taime erinevate õite piires. Juurepess (puu seen) on mitmeaastase viljakehaga torikuline, mis põhjustab kuuskedel ja mändidel tüve alumise osa mädanikku.
Näiteks kasvab Eesti vetes väga levinud punavetikas agarik Sõrve poolsaare läänerannikul 8–11 cm, lahtedes ainult 4–5 cm kõrguseks (võrdluseks: Briti saarte ümbruses on ta 30 cm kõrgune). Õistaimede liike on Läänemeres napilt – meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähkjas vesikuusk talub väga erineva soolsusega vett, kamm-penikeel (kümmekonnast penikeele liigist kõige sagedam liik), harilik hanehein, teda levitavad veelinnud, keerd- heinmuda, puhta vee indikaatortaim, harilik heinmuda pikk merihein, kasvab Eesti vetes enamasti 30–40 cm kõrguseks) ja meri-näkirohi (vähesed leiud). Majanduslikult kasutatakse Läänemere taimedest agariku lahtist vormi põisadrut (väetamiseks; sisaldab kaks korda rohkem lämmastikku kui loomasõnnik) ja meriheina (näiteks polsterdamiseks ja täitematerjaliks). Mereveetaimkonna kasvukohatüüp Kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi kuulub Läänemere taimestik mereveetaimkonna
annaabi.ee 
