süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q )
Loendur Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis. Reset peab toimuma arvul 12. 2. Lahendus Joonis 2. Jadaloenduri skeem. Skeem on koostatud programmiga Multisim 11. 3. Tööpõhimõte Lüliti U5 annab impulsse skeemi vastavalt kasutaja poolsele sisendile. Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid
mõõtesihiga ja hoiab mõõtetelge pidevalt silindri läbimõõdul. Töö käik 1. Valisin sobiva liikumatu mõõtevarbi, keerasin selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatorit silindrisse asetades näitas indikaator ühte täispööret. Teatavasti kontrollitakse indikaatoreid just 10 jaotuse ulatuses teise pöörde algusest järelikult on see tsoon indikaatoril kõige täpsem, kõige usaldatavam. Mõõtevarbi fikseerisin vastumutriga. a liikumatu mõõtevarba seadmine kruvikusse b liikumatu mõõtvarba fikseerimine vastumutriga c mõõteriista kõigutamine õige lugemi saamiseks 2. Mõõtsin silindri läbimõõdu kas joonlaua- või nihikuga. Saadud mõõde on seademõõde. 3. Seadsin siseindikaatori seadmemõõtmele nulli. Selleks kasutatasin pikkusmõõtplaate ja nende hoiderakiseid
1.15.) abil teraskuuli jälje sügavuse järgi (joon 1.16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980 N(100 kgf), või teemantkoonusega, mille tipunurk on 120°, survejõud 580 N(60 kgf) või 1470 N (150 kgf), vastaval skaalal A, B või Cindikaatorkellal. Joonis 1.15. Rockwelli press. Joonis 1.16 Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil. Rockwelli pressil saab kõvadusarvu HR lugeda otse seadmel olevalt indikaatorilt 6. Indikaatoril on kaks skaalat - punane ehk B-skaala ja must ehk C-skaala. B-skaalat käsutatakse pehmete metallide (karastamata terased, värvilismetallid) katsetamisel teraskuuli abil. Summaarne survejõud F=100kgf (10 kgf eelkoormus + 90 kgf lõppkoormus) ehk 981 N. Kõvadusarv tähistatakse HRB. C-skaalal loetakse kõvadusarv HRC siis, kui indikaatoriks on teemantkoonus ja summaarne survejõud F = 10 + 140 = 150 kgf (1471 N). Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel.
mis võimaldab tekitada stabiilsemat signaali ketta värvilise märgi liikumise hetkel fotomuunduri ees. Fototransistorilt saadud signaali võimendatakse ja formeeritakse standardseks digitaalseks impulsiks. Sisuliselt on tegemist analoogsignaali muundamisega digitaalseks. Ketta pöörete arvule ajaühikus vastav impulsside arv sisestatakse mikrokontrollerisse, salvestatakse selle mällu, esitatakse energiakulule vastav informatsioon indikaatoril ning malik tekitada ketta pöörete arvule vastava loendatavate impulsside jada. Kiirgurina ja vastuvõtjana saab kasutada näiteks IR-dioodist ja fototransistorist koosnevat optopaari OPB703. Mõõtetäpsuse suurendamiseks toidetakse dioodi impulsspingega, mis võimaldab tekitada stabiilsemat signaali ketta värvilise märgi liikumise hetkel fotomuunduri ees. Fototransistorilt saadud signaali võimendatakse ja formeeritakse standardseks digitaalseks impulsiks. Sisuliselt on tegemist
ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 um) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbi- paistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, esimene on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidega, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Mõnel indikaatoritüübil on ka veel mõlemal küljel valgust polariseerivad kiled. Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 11.1. JOONIS 11.l. ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk 82 Tööpõhimõttelt jagunevad LCD-indikaatorid dünaamilise hajutusega ja polari- satsiooni nihutamisega indikaatoreiks.
teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, eesmine on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidena, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO ) või indiumoksiidi (In O ). Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 8.1. 2 2 3 JOONIS 8.1. 107 Tööpõhimõttelt jagunevad LCD-indikaatorid dünaamilise hajutusega ja polarisatsiooni nihutamisega indikaatoreiks. Dünaamilise hajutusega LCD tööpõhimõte selgub jooniselt 8.2. Aktiveerimata tsoonis,
sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, eesmine on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidena, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 8.1. JOONIS 8.1. Tööpõhimõttelt jagunevad LCD-indikaatorid dünaamilise hajutusega ja polarisatsiooni nihutamisega indikaatoreiks. Dünaamilise hajutusega LCD tööpõhimõte selgub jooniselt 8.2. Aktiveerimata tsoonis, kus elektriväli
annaabi.ee 
