Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Väntvõlli edasisel pöördumisel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse. Siis on sisse- ja väljalaskeklapid suletud, mistõttu kolb surub silindris asuva töösegu kokku. Rõhu suurenemist sõltuvalt mahu vähenemisest segu kokkusurumisel väljendab
Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö L imi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk. pi= psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. 23 Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse. n PiV s Ni = L = n [kW].
Tehtud töö Limi on võrdeline diagrammil pumba imemistakti joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi põhja pinnale. 17 Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = psurv ×Vs mis on võrdeline pumba surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumba ajami (jõumasina) energia arvelt ,( psurv = Hs). Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil (joonis 2) pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba keskmist indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk pi = psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Joonis 10 Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse. n piVs Ni = L = n [kW]. 60 × 1000 60 × 1000
Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = Pimi Vs , mis võrdub imemisprotsessi joone aluse pindalaga. See töö tehakse õhurõhu poolt surumisel vedeliku kaudu kolvi pinnale. Survekäigu ajal tehtud töö Lsurve = Psurv Vs , mis võrdub surveprotsessi joone aluse pindalaga ja tehakse pumbale rakendatud jõumasina energia poolt Vs silindri töömaht Tsükli jooksul teoreetiliselt tehtud töö Lt = Limi + Lsurve Lt = Limi + Lsurve Indikaatordiagrammil pumba surverõhu ja imirõhu vahe kujutab endast pumba indikaatorrõhku, mis on pumba töö keskmine sisemine rõhk. pi= psurv - pimi Indikaatorrõhu ja pumba silindri ruumala korrutis annab pumba indikaatortöö. Li= pi Vs ehk pumba sisemise töö Ajaühikus tehtud indikaatortöö järgi saab leida pumba indikaatorvõimsuse ehk pumba sisemise võimsuse. n PiV s Ni = L = n [kW]. 60 × 1000 60 × 1000
12.2-taktilise mootori gaasivahetus, selle faasid, ringdiagramm, järgi: teoreetiline indikaatordiagramm ja sellest eeldatav tegelik diagramm. rõhkude muutus silindris gaasivahetusprotsessi ajal. Arvutuse aluseks võetakse , Eeldatava reaalse mootori indikaatordiagrammil protsesside 2-taktilise mootori gaasivahetusprotsess toimub 80...1500 et ringprotsessi vältel tehtud indikaatortöö ( Li ) on võrdeline ülemineku jooned on ümardatud. Saadud indikaatortöö on selle võrra väntvõllipöörde jooksul st. võrreldes 4-taktilise mootori indikaatordiagrammi pindalaga ( Fi ) väiksem ja ka keskmine indikaatorrõhk madalam teoreetilisest gaasivahetusega 2,5...3 korda kiiremini