Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab. Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile); C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm). 2.3. Ikoonid Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid Imidzid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt
Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele
tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoonid ja indeksid. Ikoon oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele
Poststrukturalism lähtub ja arendab viimase ehk lõpliku tähistatava puudumise ideed. Pole sellist tähistatavat, mis ei viitaks juba ise millelegi või ei nõuaks põhjendamist teiste tähitajate/tähistatavate kaudu. Põhimõtteliselt sisaldub sama idee juba ameerika semiootiku Charles Peirce I idees piiritust semioosisest, kus on 3 liiki märke: ikoonilised otsene osutus 80 indeksikaalsed tuli ja suits sümbolistlikud, kus seos referendiga on konventsionaalne. Sama märk funktsioneerib kõikides liikides ja toodab samal ajal ka uusi märke. Siit tulevad nn konnotatsioonide ideed, mida uurib Barthes või jälje idee, mis mängib olulist rolli Derridal. Teksti tähendus saab ammendamatuks nii Derridal, kui ka Barthesil alates Balzaci uuringust S/Z. Hakatakse uurima mitte ainult teksti, vaid ka lugejat jne.Kuulus
annaabi.ee 
