Üksik märk on elementaarne osake, mis võib ka iseennast tähistada. Šveitsi keeleteadlase Ferdinand de Saussure`i (1857 - 1913) jaoks on märgimudel diaad ehk kahesuunaline elementide omavaheline suhe, mille moodustavad tähistaja ja tähistatav. Märgid saavad eksisteerida aga ainult märgisüsteemis (nii märgi olemasolu, kui ka selle puudumine on tähenduslikud). Tähtsamaks märgisüsteemiks on loomulik keel. 24. Kuidas erinevad ikoonilised, indeksiaalsed ja sümboolsed märgid? [Kultuurisemiootika, lk 170] Ikoonilised märgid on Pierce`i jaoks need, mille tähistaja sarnaneb oma tähistatavaga. Indeksiaalsed märgid suhestuvad ja viitavad otseselt, reaalajas kuidagi oma tähistatavale. Sümboolsetel märkidel puudub otsene seos tähistatavaga, see on kokkuleppeline. 25. Miks eristab Ferdinand de Saussure keelt ja kõnet? [Kultuurisemiootika, lk 173] Keel on abstraktne märgisüsteem, kõne on selle reaalne esitusviis
kujutis. või muus mittepiltlikus suhtes TULETAME MEELDE! Ikoonilisi elemente oma referendiga. on onomatopoeetilistes Nt punastmine tähendab häbi, sõnades. kortsud kõrget vanust, Ka mõned liiklusmärgid, jms nt tee kalle, kurv Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekiaalseid vihjeid inimese vanuse, soo, elukoha kohta. Ikoonlistes liiklusmärkides on sümbolilaadseid Vormi ja tähenduse seos Nagu enne mainitud, ei ole sõna häälikuline külg ja tähendus siiski päris absoluutsel määral meelevaldselt kokku sattunud. Saab struktureerida nii tähendusi kui ka vormi
liikide kommunikatiivsed väljendused tähendavad jne. Küsimus, et inimesed ei suuda krokodille näha kui midagi ohtlikku, vaid midagi neutraalset – põhjus: krokodill ei tee näoga mingeid erilisi grimasse, aga tema suunurgad on üles poole – inimesed tõlgendavad seda kui midagi positiivset. Loomaaias väga rikkalik eri liikide vaheline kommunikatsioon – ilmselt kusagil looduses ei saa kokku nii palju eri liikide lõhnasignaale. Loomade ikoonilised, indeksiaalsed ja sümbolilised representatsioonid – kuidas viitadel, piltidel loomi kujutatud, mis inimesi selle juures huvitab (nt lapsi ja vanemaid erinevad asjad), kuidas need tegelike loomadega seostuvad. Loomadel oluline suutmatus mõtestada omailmas mingeid keskkonna tunnuseid, eriti olukorras, kus muutuvad keskkonnatingimused. Küsimuses loomade kognitiivne võimekus, võime õppida nt kiirteede juures liikuma – nt kuidas teha nii, et loomad ületaksid maismaasilda e
referendile. Sümbolit tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja tähenduse suhe on erinevalt sümbolist motiveeritud, on ikoon ja indeks. Ikoon on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis. Ikoonilisi elemente leidub onomatopoeetilistes sõnades. Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus või muus suhtes oma referendiga. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Ikoonilisust keeles võime jagada jäljendavaks (imitative) ja struktuuriliseks. Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt, onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama
annaabi.ee 
