gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon-kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid, mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt
3.1.homogeenne e. ühtlik; 3.2.heterogeenne e. mitteühtlik. 3.1.Homogeense paaridevaliku all mõistetakse sarnaste loomade paaritamist, kellel on ühesugune põlvnemine, ühtlik kehaehituse tüüp ja sarnased jõudlusomadused. Homogeense paaridevaliku eesmärgiks on saada vanemate feno- ja genotüübiga sarnane järglaskond, kellel oleks põlvkonniti püsivad tunnused ja omadused. Homogeense paaridevaliku kõrgem aste on inbriiding e. sugulusaretus. Inbriidingut mõõdetakse inbriidingukoefitsiendiga FX ja suguluskoefitsiendiga RXY. Sõltuvalt sellest, kas seemenduspartneritel on ühine eellane kuni vanemate 5-nda põlvkonnani või kaugemal on tegemist sugulusaretusega ja mittesugulusaretusega (autbriiding). Homogeenset paaridevalikut rakendatakse tavaliselt kultuurtõugude juures, kus on saavutatud hea jõudlusvõime ja tugev tervis. Inbriiding on tavaliselt soodne, sest suureneb samade geenide sagedus ja homosügootsuse tõus
Loodi alguses postiteenistuse ja sõjaväe jaoks Venemaal. Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel aretuses oli 3 perioodi. On saadud orlovi traavli ja ameerika traavli ristamisel. Välimuselt küllaltki suur hobune, tugeva konstitutsiooniga. Ei ole nii ilus kui orlovi traavel, aga see-eest kiirem. Kehalt on ta lühem kui orlov ja sügavama rinnaga. Orlovi mära x standardprii täkk. 1922- tagasiristamine orlovi traavliga 1927-49- orlov x ameerika ristandid. 1949 tunnustati tõug. Omadused kõrbjad 49%, halle
Ne N- isasloomade arv populatsioonis ja N - emasloomade arv populatsioonis. Kestva inbriidingu toimel tekivad populatsiooni genotüübisagedustes (inbredliinides) olulised muutused. Neid nihkeid väljendab Falconer järgmiselt: AA p2 p2+pqF Aa 2pq 2pq - 2pqF aa q 2 q2+pqF Seega langeb heterosügootsete isendite sagedus populatsioonis pärast inbriidingut 2pqF võrra. Mõlema homosügoodi sagedus aga suureneb pqF võrra. 15 Inbriiding mõjutab genotüübisageduse muutmise kaudu ka populatsiooni keskmist fenotüüpi. Pidev inbriiding mõjutab kõige tugevamini loomade elujõudu ja sigimist. Kasvule on inbriidingu mõju mõõdukas ja keha proportsionaalsusele madal. Inbriidingu kasutamise tagajärjel tekkivaid negatiivseid muutusi nagu sigivuse langus, pärilike
Suguluste omavahelisel paaritamisel kohtuvad viljastumisel suure tõenäosusega retsessiivsed geenid, mis põhjustavad järglastel elujõuetust, kehaehituse halvenemist ja nõrka tervist. Seda nähtust nimetatakse inbriidingu depressiooniks. Arvukus sõltub veel tõu sisestruktuurist. Kui tõusiseselt suudetakse säilitada geneetiliselt erinevaid loomarühmi ehk aretusliine, siis võib loomade koguarv olla mõnevõrra väiksem. Inbriidingut saab vältida ristamisega. Ristamine on aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi. Kuna ristatavad loomad on geneetiliselt erinevad, siis on vähetõenäoline, et kohtuvad retsessiivsed geenid, mis vähendavad toodangut, elujõudu ning sigivust. Seepärast on ristandid elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad. Seda nähtust nimetatakse heteroosiks. Ristamisest saadavat majanduslikku efekti, mis on tingitud suuremast
annaabi.ee 
