Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana:
Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik on ühesuunaline närvilt lihasele, erutuse ülekanne tekib keemilise mediaatoraine atsetüülkoliini vahendusel. Erutuse ülekandeprotsessi motoorselt närvikiult skeletilihaskiududele võib kujutada järgmiste elektriliste ja keemiliste nähtuste ahelana:
Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses närvikius) ühtib praktiliselt tipp- potentsiaali vastusega. Refraktaarsus on seotud membraani naatriumkanalite inaktivatsiooniga. Negatiivse järelpotentsiaali esimese kolmandiku vältel toimub erutuvuse järk-järguline taastumine, mida nim suhteliseks refraktaarsusperioodiks (motoorses närvirakus 3 5 ms). Sellel perioodil võib erutuse esile kutsuda tugevate üleläviärritustega, kusjuures vastuseks saadud aktsioonipotentsiaali amplituud on normaalsest madalam. Negatiivne järelpotentsiaali lõpposa ühtib kõrgenenud erutuvuse e supernormaalse (eksaltatsiooni-) faasiga, (motoorses närvikius ~15 ms)
Kui lähtume ühest substraadi kontsist ja tahame teada, kuidas hakkab produkti ajas moodustuma, siis tuleb võrrand ära lahendada. Substraat on ajas muutuja. Kui algkiirusi mõõdame, siis on tingimuseks, et substraat ei muutu ajas. Substraat tuleb asendada: [S0]-[P] on substraadi konts, mis on ajas jäänud. Siis saabki integreerida ja tulemuseks on: See võrrand on kehtiv ainult juhul, kui kiiruse languse taga on substraadi ärakasutamine. Kui tegemist ensüümi inaktivatsiooniga jne, siis võrrand enam ei kehti. Leiame aja, mis kulub kiiruse langemiseks mingi protsendi võrra algkiirusest. Ntx otsime aega, mille jooksul kiirus langeb 1% võrra ehk . kui kiiruse langemise põhjuseks on ainult substraadi äratarbimine, siis on ka substraadi vähenemine 1% vms, mõelge selle peale Konstant kasvab koos kontsentratsiooniga. Kui substraadi konts on võrdne K M, siis konstandi väärtus C on 0,04,
annaabi.ee 
