Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte
Fosfolipaas A Fosfoglütseriiiidddides positsioonis 2 Kolesterinaas Kolesteriinestrites Nukleolüütilised Ribonukleaasid Ribonukleiinhapete nukleotiidide fosfodiestersidemed Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte
8-ni. Sellise pH juures toimivad pankrease ensüümid kõige tõhusamalt. ● Kümotrüpsinogeenja trüpsinogeenon inaktiivsed ensüümid seni, kuni satuvad kokku sooleensüümi enteropeptidaas (-kinaasiga), mis muudab nad aktiivseteks ensüümideks trüpsiiniksj a kümotrüpsiiniks, mis lagundavad mõned valgud aminohapeteks, mõned polüpeptiidid tri- ja dipeptiidideks. !!! neid produtseeritakse inaktiivsetena, sest muidu võiksid nad seedida pankreast ennast! ● Pankrease amülaasmuudab tärklise, mis pole allunud veel sülje ptüaliinilie, disahhariidideks. ● Lipaasmuudab rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. - et aidata lipaasil toimida, emulgeerivadsapisoolad enne rasvu. ● Pankrease nõrede sekretsiooni stimuleerivad2 hormoni, mida sekreteeritakse peensoole seina
Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded). Kõhunäärmenõre koostis: - Trüpsiin lõhustab valke - Amülaas lõhustab süsivesikuid (polüsahhariiddisahhariid) - Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Kõhunäärmenõrel on leeliseline reaktsioon, tema pH on 7,8-8,4. Fermendid, mis seedivad valke, eritatakse inaktiivsetena. Neid aktiveerib soolenõre ferment enterokinaas. Lipaasi toime tugevneb sapi juuresolekul. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab 2-3 minutit pärast toidu vastu võtmist ja kestab 6-14 tundi. Erituva nõre hulk ja fermentatiivne koostis olenevad söödud toidu hulgast ja koostisest. Leiva söömisel täheldatakse kõhunäärme suurimat sekretsiooni esimesel tunnil, liha söömisel teisel tunni, piima puhul kolmandal tunnil pärast söömist. Rasvane toit kutsub esile suhteliselt väiksema
ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis. KÕHUNÄÄRE E PANKREAS Kaksteissõrmiksoolde sekreteeritav pankreasenõre sisaldab kõiki toitained lagundavaid ensüüme ·Pankrese peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes sooleepiteelis sünteesitud ensüümidega ·Pankreasea mülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud ·Pankrese lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensooleepiteeli kaudu. HORMOONID ·1902.a.inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime.