docstxt/128448760271170.txt
docstxt/124093753115939.txt
docstxt/134791913243.txt
4)Pürenee e. Ibeeria ps 18)Korsika s 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 6)Balkani ps 20)Sitsiila s 7)Krimmi ps 21) Malta s 8)Novaja Zemlja s 22) Kreeta s 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 10)Teravmäed 24)Öland'i s 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk. 13)Shetlandi s 27)Sjalland Lolland 14)Briti saared Lahed, mered väinad 1) Põhjalaht(Potnia l) 14)Aadria m 2)Soome l. 15)Egeuse m 3)Biskaia l. 16)Marmaari m 4)Barentsi m. 17)Must m 5)Valge m. 18)Aasovi m 6)Norra m. 19)20) Taani väinad 7)Grööni m. (Taani väin) 19.Skaagerrak 8)Läänemeri 20.Kattegat 9)Põhjameri 21)La Manche'i v 10)Vahemeri 22)Pas de Calais(Inglise kanal) 11)Liguuria m 23)Gibraltari v
Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u
ning Skandinaavia mäed vabanesid mandrijääst. Järvest voolas välja (kunagise Närke väina kohal) Svea jõgi. Maakoore aeglase vajumise tagajärjel moodustus Antsülusjärve staadiumi lõpus nüüdsete Taani väinade kohal jälle ühendus ookeaniga ning veetase alanes. Suurenes soolase vee vool Läänemerre, tekkis Litoriinameri. Merevee soolsus oli tollal Eesti looderannikul 815, Taani väinades ligikaudu 20. Viimase 4000 aasta jooksul (Limneameri) on Taani väinad maailmamere taseme aeglase alanemise pärast kitsenenud ning soolase vee vool ookeanist Läänemerre vähenenud. Mõni teadlane eristab Joldiamere ja Antsülusjärve staadiumi vahelist üleminekulist Ehheneismere ning Antsülusjärve ja Litoriinamere vahelist Mastogloiamere staadiumi, viimast on nimetatud ka Klüpeuse mere staadiumiks (riimveelise ränivetika Campyloidiscus Clypeus'e järgi). Mitme uurija arvates on Läänemere geoloogiline areng Läänemere nõos hoopis lihtsam:
ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee,
Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu
kui virises asja kalla. Bastian oli rääkinud talle kasellest kummaliselt püksteloost kui Mareike ei teinud sellest suuremat numbrit et ta pükse vahetas, kuna pükste peal oli olnud mingi plekk. Ta läks kiiresti pimikust välja lüües ükese lärani lahti ja lastes valguse sisse mis rikkus pildid ra mis polnud piisavalt valguskindlad. Bastian otsustas minna heikoga uurima õpetaja Niebaumi asja, kuna nad arvasid et ta pükste peal oli olnud veri, ni inad istusidgi härra maja ees põõsas sõid ja jõid, kuid mingil hetkel tuli sinna maja ette rattaga Tobias kes viskas vastu maja seina mingi läraka mis jättis kollase seina peale punase pleki. Hiljem tuli ka Härra ise kuid ei juhtunud midagi hivitavad kuna vihma sadas koguaeg ladinal. Alles tüki aja pärast tuli härra ise välja võtis postkastis ajalehed ja vaatas mingit kirjakes läks kiiresti verandale ja leidis sealt surnud kassi vihast põledes sööstis ta koju
21 Amundseni 98 585 22 Bali 40 1589 23 Sise Jaapani 18 74 24 Surnumeri 1050 356 25 Kaspia 379 1025 26 Araali 36,5 54,5 Vaikse ookeani põhilised laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri väikseim sügavus, m 1 Malaka 937 15 12 2 Makasari 710 120 930 3 Tatari 663 40 8 7,3* 7,2*
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik
GHP/GMP control points and training GMP, or other preventive measures are used records, examination of data from microbial for HACCP plan validation. Revalidation analysis performed on environmental plant will be required when there are failures or samples (equipment, air, water), and investi- when new information becomes available gation of clients/consumers’ complaints are that suggests the HACCP plan may be inad- also mentioned as verification procedures. equate, or when significant changes occur in Sampling of raw materials and end an operation (Scott 2005). products for physicochemical, sensorial, or All data from records must be treated and microbiological analysis, the examination of analyzed afterward to improve the HACCP the sampling plan, and the results of any plan. 544 Chapter 30
annaabi.ee 
