6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju
+ - + - + - + - + - + 2- + - HNO3 + KCl KNO3 + HCl 2HCl +Li2CO3 2LiCl + H2O + CO2 (H2CO3) *** 5) hapnikku sisaldavate hapete lagunemine kuumutamisel happeline oksiid + vesi + 2- tº + 2- tº H2CO3 CO2 + H2O H2SiO3 SiO2 + H2O Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 3 Aluste ehk hüdroksiidide keemilised omadused 1) alus + happeline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + BeO BeCl2 + H2O 3H2SO4 + In2O3 In2(SO4)3 + 3H2O 2) alus + hape sool + vesi Neutraliseerimisreaktsioon + - + 2- + 2- 3+ - + - 3+ - 2RbOH + H2SO4 Rb2SO4 + 2H2O Cr(OH)3 + 3HCl CrCl3 + 3H2O 3) alus + sool uus alus + uus sool Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + -
järgi. Looduslik In koosnb 2isotoobist, massiarvudega 113 ja 115. Hajutatud element. Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn., InSb ja InAs-„öisenägemise seadmetes”, Inp- pooljuhtlaserites, valgusdioodides., In(lihtaine)- Ge ja Si tähtis lisand, kergsulavate sulamite komponent Biotoime: In ja In ühendid on mürgised, eriti sissehing. Kahjulik maksale ja põrnale.In lahustuvad ühendid ärritavad nahks, silmi, limaskesta. Tallium(Tl) – Av. Spektraalanalüüsiga W.Crookes 1861, eraldas puhtal kujul 1862. Meenutab ühepoolt leelismetal. teislt pliid. Tootmises levinum kui Ga või In.
Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 mm) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, esimene on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidega, millest igalt on oma väljaviik. Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Mõnel indikaatoritüübil on ka veel mõlemal küljel valgust polariseerivad kiled. VEDELKRISTALLINDIKAATOR Vedelkristallindikaatori talitus põhineb vedelkristallides ilmnevatel elektrioptilistel nähtustel, kusjuures indikaator ise ei kiirga valgust, vaid tärgid muutuvad nähtavaks langevas või läbivas valguses. Vedelkristallid on piklike molekulidega (pikkus 1...3 nm, läbimõõt 0,5...1 nm) orgaanilised ained, mis
kuubil. krist.-võrega vees lahustumatu Hapetega (nii mineraal- kui orgaanil hapetega) reageerib aeglaselt (kõige kergemini HNO3-ga) → soolad (InIII) nitraat ja sulfaat on vees väga hästi lahustuvad kristallained Veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt Halogeenidega: Cl2 ja Br2-ga taval. to-l I2-ga kuumutamisel S, Se, Te: sulatamisel koos lihtainetega hapnikuga otseselt → In2O3 sulfiide, seleniide ja telluriide kõiki 2, neist tavalisem In2S3 tüüpi Ei reageeri: N2, H2, NH3, B, C. Amfoteerne, lisaks hapetele reageerib ka leelistega: 2In + 6KOH + 6H2O → 2K3[In(OH)6] + 3H2 kaaliumheksahüdroksoindaat 3.5.1.2. Saamine tööstuses, toodang Toodetakse Pb-Zn- ja Sn – tööstuse jääkidest ja vaheproduktidest - sadestatakse H2SO4-ga - ekstraheeritakse korduvalt org. ainetega (sagedamini di-2-
Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 um) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbi- paistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, esimene on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidega, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Mõnel indikaatoritüübil on ka veel mõlemal küljel valgust polariseerivad kiled. Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 11.1. JOONIS 11.l. ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk 82 Tööpõhimõttelt jagunevad LCD-indikaatorid dünaamilise hajutusega ja polari- satsiooni nihutamisega indikaatoreiks. Dünaamilise hajutusega LCD tööpõhimõte selgub jooniselt 11.2. Aktiveerimata
Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, eesmine on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidena, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 8.1. JOONIS 8.1. Tööpõhimõttelt jagunevad LCD-indikaatorid dünaamilise hajutusega ja polarisatsiooni nihutamisega indikaatoreiks. Dünaamilise hajutusega LCD tööpõhimõte selgub jooniselt 8.2. Aktiveerimata tsoonis, kus elektriväli ei toimi, on vedelkristallid orienteeritud ja selle läbipaistvus on väike. Aktiveeritud tsoonis aga toimib
annaabi.ee 
