Häirevoolud maas võivad raskendada silla tasakaalustamist Püsiva iseloomuga häirevoolude korral saab nendega arvestada ja häälestada sild tasakaalu asemel näivnullile, mille suurus leitakse väljalülitatud patareiga silla puhul Rikked ja nende iseloomustus Vaatleme vaid liinide otseseid rikkeid, mitte häiretest tingitud moonutusi Kaugust rikkekohani saab määrata mõõtes: 6 alalisvooluga vahelduvvooluga impulssmeetodil Alalisvooluga mõõtmine Mõõtes alalisvooluga liini, milles on säilinud ka kasutatavaid juhtmeid, saab ühe juhtme isolatsioonirikke (ühenduse maaga) asukoha määrata lülitusega ,mis on analoogne pikibalansi mõõtmise omaga Naabersõlmes kokku ühendatavaid juhtmeid sel juhul maaga ei ühendata Silla tasakaalu tingimus on avaldatav rarx = rb(Rs - rx) ja rx = Rs[rb/(ra + rb)] Kui juhtmed L1 ja L2 on sarnased, siis lx = 2l[rb/(ra + rb)]
Selle ülesande lahendamiseks võib kasutada erilülitust, mille puhul koos jadareguleerimistakistiga ühendatakse teine takisti rööbiti ankruga. Pidev selles režiimis töötamine pole ökonoomne, sest võimsuskadu takistuses on seda suurem mida väiksem on šuntiv takistus. Ankru šuntimist kasutatakse väiksema võimsusega ajamites lühiajaliseks kiiruse vähendamiseks enne lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate
Selle ülesande lahendamiseks võib kasutada erilülitust, mille puhul koos jadareguleerimistakistiga ühendatakse teine takisti rööbiti ankruga. Pidev selles reziimis töötamine pole ökonoomne, sest võimsuskadu takistuses on seda suurem mida väiksem on s^untiv takistus. Ankru s^untimist kasutatakse väiksema võimsusega ajamites lühiajaliseks kiiruse vähendamiseks enne lõplikku peatamist. 5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis
kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor sees hoida. Helistaja pidi sealjuures teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil parajasti viibib. Numbreid valiti (impulssmeetodil) kettaga. MTA-telefon lisas auto hinnale olulise osa tänases vääringus umbes 70 000 rootsi krooni. 1957. aastal arendas Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovit olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Sisuliselt oli tegemist juhtmega võrgu juhtmevaba pikendusega baasjaam oli ühendatud tavavõrguga, kuid võimaldas siiski mitme käsijaama kasutamist. Juba aasta hiljem esitles Kuprijanovits poolekilost versiooni
kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek, ct D 2 võib arvutada objekti kauguse valemist (1) kus c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne
annaabi.ee 
