JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema.
sisuga laule. Ta oli väga range. Türnupu leidis, et muusika peab olema kasvatuslik. Ta töötas ka palju väljas pool Eestit ning esitas ohtralt Lääne klassikat. Mart Saar oli teistsugusem erinevalt M.Härmast ja K. Türnpust. Ta oli suur loodusesõber. Ta kirjutas palju muusikat orelile. See pill oli talle väga hingelähedane. Türnupu oli rahvuslikkude traditsioonide jätkaja eesti koorimuusikas. Tähtsad on tema muusikas meloodia, värvikas harmoonia ning improvisatsioonilisus. Tema muusika võib kõlada nagu oleks see koha peal välja mõeldud, kuigi tegelikult on see selgelt kirja pandud paberile. See teeb tema muusika eelnevatest heliloojatest eriliseks. Koos oma sõbraga Cyrillus Kreegiga on Saar julge uuendaja eesti muusikas, eriti koorimuusikas. Põhjendus: Valisin muusika, kuna olen sellega ise väga palju seotud. Muusikast saab laialt kirjutada, sest igas maailmaosas oli oma stiil. Ma ei tahtnud, et kellegiga sama teema satuks,
Äärmuslikud emotsioonid seeriatehnika/dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli esinevad korrapäraselt täpselt sama palju atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist -kes kuuluvad "Uude Viini koolkonda"? Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern 6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga serialism seeriale allutatakse kõik muusika omadused (rütm, dünaamika jne)
vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab
Retsitatiivset laadi ja väiksema ulatusega. Lauldakse Viis Keerukam (tantsuviisid), ühehäälselt (va setu laulud) intervalliline ulatus suureneb. (viis = toon = mõnu) Enamasti ühehäälne Vähe vahelduv (va kiige- ja hällilaulud) Rütm Vahelduv Suuline (sellest tuleneb suur improvisatsioonilisus) Pärimus Enamasti kirjalik Esineb mõttekordus ehk parallelism Muu Jaguneb: Vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (-U-U-U-U) a) monoodiline ,,läbi lillede" rääkimine funktsionaalharmoo- Satiir niast sõltumatu
Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand.(töölaulud, gospel, spirituaalid) - Improvisatsioonilisus. - Eeslaulja ja koori vaheldumine. - Vaba rütmitunnetus. - Marsiorkestrite pillid osteti ja mustanahalised hakkasid improviseerima. - Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon).
(bass), trummid, teinekord klahv- ja vaskpillid. Tuntumad artistid on Eddie Floyd Jazz - muusika PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Kus ja millal sündis jazz-muusika? 1900. aastate paiku Ameerikas New Orleansis Milline tunnusjoon on jazz'ile kõige iseloomulikum? improvisatsioonilisus Kuidas see tunnusjoon mõjutab musitseerimise kulgu? Kirjuta mõte lahti. Üldiselt sünnib muusika vahetult praeguses hetkes. Improvisatsiooni põhjuseks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp ning aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, muutes rütmi ja helikõrgust. Hetkes improviseerimine nõuab solistilt instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust.
annaabi.ee 
