Olenevalt asjaoludest või teraapia kesta mõnest kuust kuni mitmete aastateni.[4] Muusikateraapias on muusikal keskne roll. Et panna teraapia toimima, peab klient olema ka ise aktiivne. Lihtsalt unelemisest ja ootamisest ei piisa. Tihti annab terapeut kliendile mõne eesmärgi, milleni jõuda või ülesande, mida kuulamise ajal täita. Ka need eesmärgid ja ülesanded sõltuvad kliendi probleemidest. Teraapia ei koosne vaid muusika kuulamisest vaid ka improvisatsioonilisest musitseerimisest. Laialdaselt leiavad kasutust mitmed lihtsad rütmipillid, kuid vahetevahel mängitakse ka klaverit, kitarri ja teisi muusikainstrumente. Samuti on instrumendiks kliendi hääl. Siinkohal tuleb rõhutada, et klient ei pea omama mingeid eelnevaid muusikalisi oskusi. Samuti ei ole vajalik viisipidamise oskus. Eesmärgiks on oma häälega "sinasõbraks" saamine ning tihti võib just see asjaolu olla võtmeks iseendani jõudmisel. 1
Ristiusk oma magusate lubadustega kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid peale kõige muu veel selle poolest, et neis on ilmselt esiplaanil muusika ja alles teises järjekorras tuleb sõna, samas toetuvad spirituaalid kindlalt kahe jalaga maale
Esimesed kornetistid olid Buddy muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud b) Benny Goodman, Glenn Miller väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle Svingmuusika ajastu tooniandjaks kujunes klarnetist Benny Goodman (1909-1986) (valge juut). muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu Sündis Chicagos, kasvas paljulapselises vaeses perekonnas ja juba üsna varakult tuli tal iseseisvalt noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. elatist hankida
aga samas ka kultuurkeskkonnas kultiveeritud (koreograaf loob, mida ta mõtleb, sest ta on selles keskkonnas kasvanud). Nii on Balanchine tahtlikult või tahtmatult oma loomingusse toonud nii vene kultuurikeskkonna mõjusid, kus ta kasvas, kui ka Ameerika keskkonna mõju, kus ta töötas. 1. POIETIC SIGNS neid võib leida ja avastada mooduses, kuidas töö on kokku pandud ja struktureeritud. Samuti ka selle kujunditest, narratiivsusest. N: kui töö on arenenud improvisatsioonilisest tööprotsessist, siis erineb selle vormiline ülesehitus ja liikumiskeel märgatavalt sellisest tööst, kus koreograaf on kõik liikumised ise loonud ja ette näidanud improvisatsioon kui meetod ja põhimõte on sisse põimunud töö vormi, nähtav töö mitmekordsel vaatamisel. Erinevus loomemeetodis on märgiks töö mõistmisel. Kui näiteks koreograafi on inspireerinud aafrika loodus või
annaabi.ee 
