IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ ...
1861 aastal maalitud Jephtha tütar oli maal, mis Edgarile esialgse tuntuse tõi. Tänu rikkusele sai ta oma oskusi arendada ja pikapeale ka joonistada inimesi. Tänu sellele sai ka tellimustöid teha perepilte. Kõige rohkem on ta siiski tuntud baleriini teoste poolest. 1870ni oli tal raske leida oma nissi. Paljud baleriinid on osaliselt piltidelt välja lõigatud, millega on raske saavutada pildile vajalikku liikumist, aga Edgar saab sellega hakkama. Osales kõigis 8sas impressionistlikul näitusel ning tema töö paistis alati kõige rohkem silma, sest ta maalid olid julged ja kujutasid päris elu. Edgari perspektiiv oli erinev, ta oli mitmekülgne , maalis seda mida nägi. Kui nägemine läks halvemaks, hakkas pronksskulptuure tegema hobustest ja baleriinidest ja kõige tuntum skulptuur ongi eespool näidatud 14aastane tantsija. Kasutas peamiselt kriidipastelle. Rõhutas kontuure. FOTOLAVASTUS
Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast. Eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud. 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Valiidsusdeterminism tõlgendus hinnangu kvaliteedi, väärtuse näitajana. Interpretatsiooni kannab alati piire hinnangusse üle ja hinnang pole kunagi lõplik. ,,sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda" oletame, et mingitel asjaoludel selgub, et tegemist pole ei järvepinna kujutamisega(st väär S-tõlgendus), ega ka impressionistliku maaliga(st väär K-tõlgendus). Järeldus: neile tõlgendustele tuginevad hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud. Instrumentaaldetermism K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse. Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente(kunstilised eesmärgid), mis toimivad
Monistlik. Relativism tavatsetakse liigitada pluralistlike vaadete hulka, mille järgi eksisteerib mitmeid aktsepteeritavaid interpretatsioone, mida ei ole vaja või ei saa omavahel siduda, s.t need on omavahel ühildamatud. Tähendus muutub vastavalt tõlgendajale. 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Valiidsusdeterminism – tõlgendus hinnangu kvaliteedi, väärtuse näitajana. Peamine idee: „sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda“. Oletame, et mingitel asjaoludel selgub, et tegemist pole ei järvepinna kujutamisega (st väär semantiline tõlgendus) ega ka impressionistliku maaliga (st väär kategoriaalne tõlgendus). Järeldus: neile tõlgendustele tuginevad hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud. Bivalentsuse ja asümmeetria probleem. Instrumentaaldeterminism – kategoriaalsel-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana
Seda ja "Purpurset surma" võiks tähele panna, sest siit saavad mingid tekstitüübid alguse. "Muinasmaa" kujutab endas teatavas mõttes suvitusromaani - rändava suvitaja tüüp, keda hiljem tunneme Nipernaadi romaanist. Selles mõttes on siin selge algus küll. Sellist impressionistliku taustaga suvitsuromaani tuleb 1910-20ndatel aastatel. Rändaja tüüpide juures peab meelde tuletama Knut Hamsunit, kes mõjutas teda impressionistlikul poole pealt. Eksistentsiaalsed rändajad võiksid olla Hamsuni hingesugulased. + "Purpurne surm" ähvardavate värvide kontrast kaanel, mis on kuidagimoodi olemas ka tekstis. "Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaalses joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt
Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik loodus, Jumala majesteetlikkus, vanakreeka mütoloogia. Eriline on aga see, et ta kujutas neid nähtusi impressionistlikul moel, püüdes alati haarata momendi ebapüsivust. Ta suutis kirja panna luuletuse ilma tegusõnadeta, ent ometi luua impressiooni rahutust liikuvusest. Tema viimased tööd on mõjutusi saanud Baudelaire'lt. Nad on keerukad ja hämarad. Pildikesed peaksid äratama õrnu sidemeid unustatud mälestustega (eriti nt Schopenhaueri eessõnaga luuletus ,,Mind piinab elu"). Fet ise on öelnud, et luules on olulisim leida niidiots, mis seoks ekslevad seosed üheks tihedalt struktureeritud poeemiks.