Meie imepärane loodus, mis armastab jäägitult selle planeedi igat eluvormi, alustades primaatidest, lõpetades inimsoo suurvaimudega. Tänutäheks kostitab kõikvõimas meid päikesetõusu ja -loojangutega, kustutab lõpmatut ja igikestvat janu vihmapiiskadega, tõrjub pahameelt vikerkaare ja sünget väsimust lumeräitsakatega. Ning see kõik on oskuslikult sümbioosusesse sätitud, pakkudes külluslikult kogemusi siin, Maal, elades. Oleks me vaid nii targad, et oskaks kogu seda imposantset õndsust hinnata ja selle rütmis hingata. Kogu inimkonna poolt kasvatatud kurjuse eest oskab loodus andeks anda. Emake Maa andestab meile meie vead. Jooksujalul jõudis inimkond agraarühiskonnast tarbimisühiskonnani, kus lihtne rõõm looduse andide eest muutus kahjurõõmuks ligimese varakaotuse üle. Me toodame, tarbime ning raiskame piiramatult arvates, et hüvesid, mida loodus meile andnud, on lõpmatult. Igal aastal
Varasemates lugudes, "Iliases", kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivlisisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid.(Hamilton 1975:23) Tal olid ka prohvetivõimed, mida ta võis kinkida lihtsurelikele, samuti nagu ka nooruslikkust ja imposantset välimust.(Chaline 2005:39) Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks- Parthenoseks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus.(Hamilton 1975:24)
Karnakis ja Luskoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati poolteist tuhat aastat umbkaudu. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16. -15. Sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatseputi tempel Dair al-Bahris, 20. Sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Niisama kuulus või veel kuulsamgi on Ramses II kaljtempel Abu Simbelis Nuubias (umbes aastast 1250 eKr) Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust välja raiutud vaaraokuju. Kujutav kunst Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti eelkõige kultuslik tähendus ning seetüttu formeerusid käsitluslaadis kindlad kaanonid (reeglid), mis olid seda rangemad, mida tähtsamat isikut kujutati. Kaanonid pärssisid arusaadavalt kunsti arengut. Temaatika keerles vaarao elu ümber kuid ei unustatud ära ka intiimseid stseene. Skulptuur
Sambakapiteelidele (ülaosadele) anti stiliseeritult lootose, papüüruse (pungade või õite) ja palmi vorm. 3,5m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud Jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat. Kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust väljaraiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad. 12 Skulptuur.Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid
annaabi.ee 
