b) Raudteetransport Brasiilias on väike. Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga. Raudteeareng on Brasiilias on korras. c) Brasiilia jõetranspordi tähtsus on väga suur, seda kasutatakse nii transpordiks kui ka kalade kasvatamiseks. Suurimad laevatavad jõed on Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km). d) Meretranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga tähtis, sest Brasiilias eksportitakse ja importitakse väga palju asju läbi meretee. e) Õhutranspordi tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes on väga suur, sest väga palju asju importitakse ja eksportitakse õhutee kaudu. Kui poleks õhuteid, siis toimuks kõik see importimine ja eksportimine palju aeglasemalt. 4) Eestist saab kõige kiiremini Brasiiliasse lennukiga. Selleks kulub aega umbes 24 tundi, sest tuleb lennata aldus Amsterdami ja Brasiiliasse. Muud
Seega on Eestimaa väga soodne ala põllumajandusega tegelemiseks. Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri
kasutuselevõttuga pole puidu enda läige enam nii tähtis. Löäige tuleb esile konstruktsioone.Nöted: *Vältida puidu märgumist. *Niiskussisaldus radiaallõikes. Mürgistus Jugapuul ja kuldvihmal euroopa puudest kõik osad muutumata. *Kaitsta vihma ja otsese päikesekiiguse eest. *Takistada puitu mürgised. Troopilised puidud mürgised neid importitakse vähe. Tekitavad kahjutavate putukate ligipääsu. Ehitsukonstruktsioonide paigaldamisel on alergiat ja nahapõletiku. Nt eebenipuu, palisander. Korrosioon(puidu oluline, et puit ei oleks 20% niiskus üle. Ehitis norm õhustatus ja puidu lagunemine õhu ja vee toimel) Tahke materjali lagunemine ümbritseva ümbrus ventileeritud. Hallitusseen ei teki 75% niiskus ületamisel. keskkonna toimel. Puidul mõjutavad õhk , muld ja keemilised ained
saar, tamm, pähkel, kastan, lehis), omavad ilusat tekstuuri tangentsiaallõikes. Silmatorkavate säsikiirtega puuliigid (nt pöök, vaher, tamm) omavad ilusat tekstuuri radiaallõikes. Mürgisus- euroopas kasvavatest puuliikidest on ainult jugapuul ja kuldvihma kõik osad mürgised. Inimesele on antud liigid mürgised töötlemise, seetõttu kasutatakse harva. Ka mitmete troopiliste puuliikide puit on mürgine, mis tõttu importitakse väheseid. Põhjustavad töötlemisel allergilisi sümptomeid, nahapõletikke. Vähem-rohkem mürgised liigid: tiikpuu, aafrika sidrunipuu, mahagon, eebenipuu, grenadille (Kongo-puu), palisander, cocobola jt. Korrosioon- tahke materjali lagunemine ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld, vesi jt keemilised ühendid. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate jt kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal.
Samuti lepp raiudes peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes peagi oranzikaspruun. Läige- pinnatöötlusmasinate tõttu pole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Läige on nähtav radiaallõikes. Küllalt läikivad nt saar, kask, vaher, pärn, pirn. Mürgisus- Euroopas kasvavatest on ainult jugapuul ja kuldvihmal kõik osad mürgised. Inimesele antud liigid mürgised, kui neid töödelda- seepärast kasutatakse harva. Ka mitmed troopilised puuliigid on mürgised- seepärast importitakse vähe. Võivad töötlemisel põhjustada allergiat ja nahapõletiku (nt eeben). 2.Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-,
annaabi.ee 
