Kogu metsasus on: 42.32% millest 17.58 % on riigimets ja 24.74% on eramets Metsatööstus Suurimad väljundid metsast on puit ja mitte-turulised teenused ja mõjud. Puit (umbes 10 000 m3 aastas) leiab oma tee erasaekaatritesse (enamasti metsaühistutes). Väiksem kogus läheb söekaevandustesse, küttepuiduks ning teisteks vajalikeks tegevusteks. Kohalik toodang suudab rahuldada ainult ühe kümnendiku saematerjali nõudlusest, põhjustades suuri imporditavaid koguseid. Metsadest saadavad hüved Mittepuidulised väärtused Botaanikaaed Tüüpiline piknikukoht Küprosel on metsast saadavad hüved olulisemad kui otsesed majanduslikud kasumid. Nende mõjude järelvalve on ette kirjutatud Metsapoliitika deklaratsioonis, mis pühendab kuueteistkümnest eesmärgist kuuele: metsamõjude ja kliima kaitsele, vee ja mulla kaitsele, põllumajanduslikule kaitsele, inimeste mugavuse ja metsaelustiku kaitsele. Metsade tulu on
a. vastavate näitajate puhul on tegemist viimase 8-9 aasta rekordiga. Kui alates 2000.a. võis inflatsiooni osas täheldada pidevat kahanemistrendi ja 2002/2003 jõuti alla 3% hinnakasvule, siis 2004.a. kasv on muljetavaldav. Sellise hindade kasvu põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Ühelt poolt on tegu välismõjudega odavnes USA dollar ja koos sellega samuti LVL. Läti pidevalt kasvav sisenõudlus tõi kaasa ka impordi kasvu. Nii tavatarbijad kui tööstus kasutavad EUR-i eest imporditavaid kaupu ja osiseid. Maailmaturul suurenes ka nafta hind. Läti oli k.a. sunnitud läbi viima mitmete kaupade hinnatõusu, alates 01.01.2004 kallinesid elekter, gaas; samuti mitmete teenuste hinnad. Tootjahinnad kasvasid 2004.a. keskmiselt 10%, metallitööstuses aga 15%. Oma mõju otsene ja kaudne (psühholoogiline) oli ka EL-ga liitumisel. Toimusid muudatused maksu- ja kindlustussüsteemis lähtudes EL nõuetest. Varimajandusest, maksude laekumisest ja maksubaasist üldiselt
mõjusid. Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise. Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 6.Tolliliit ja vabakaubanduspiirkonna negatiivne mõju Kui vabakaubanduspiirkonna moodustanud riikides toodetakse mingisugust kaupa, mille tootmiseks kasutatakse näiteks kolmanda riigist imporditavaid juppe, siis võib tootmine kanduda üle vabakaubanduspiirkonna sellesse riiki, mis rakendab imporditavatele juppidele madalamaid tollimakse. Tootmine võib kanduda ühest riigist teise sõltumata sellest, missugune oli suhteline eelis tootmises enne vabakaubanduspiirkonna loomist. Tootmise ebaefektiivne paigutamine ühest riigist teise avaldab mõju ka investeeringutele kaupade tootmises. Investorid hakkavad eelistama riiki, kus
võib maksu käsitleda diskrimineerivana, kui siseriiklikud tooted saavad seeläbi teatava eelise. See võib näiteks hõlmata maksustamise edasilükkamise võimalust, mida võimaldatakse ainult kohalikele tootjatele. Koguseliste piirangute keeld Koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed tähendavad muuhulgas kvoote ning nõudeid suurusele, pakendile ja sisule. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas selgitanud koguseliste piirangute keelu tähendust. Imporditavaid tooteid mõjutada võivateks meetmeteks on näiteks: · piiriformaalsused; · kontrollid ja haldusmenetlused; · müügi- ja turustuskeelud; · tehnilised nõuded ehk teisisõnu nõuded kaupade koostisele, märgistusele, suurusele, pakendamisele ja nimetamisele või nõuded selliste nõuete testimisele ja kontrollimisele; · hinnaregulatsioon; · diskrimineerimise soodustamine.
puhul kuni 50% 1. AJALUGU Taani insener Cloriust peetakse esimeseks, kes võttis juba 1920-ndatel aastatel mitmepereelamutes kasutusele küttekulu individuaalse arvestamise seadmed. Laialdasemat rakendamist leidsid esialgu veel aurustumise põhimõttel töötavad seadmed Euroopa energiakriisi ajal 1970-ndate aastate alguses. Sellest ajast pärineb ka Lääne-Euroopa riikide arusaam, et valitsuste pingutused imporditavaid energiakandjaid võimalikult säästlikult kasutada, ei täida oma eesmärki kui kogu elanikkond ehk tarbijad ise sellele kaasa ei aita. Loodi esimesed nn energiasäästuseadused, korraldati teavituskampaaniaid ja sellest ajast pärinevad algsed individuaalse arvestussüsteemi metoodikad. Saksamaal on tarbimisest sõltuv kommunaalkulude arvestus seadustega reguleeritud ja alates 1981. aastast kohustuslik kõigile mitmepereelamutele
annaabi.ee 
