Hispaania ja Brasiilia Annaliisa Loorits Helena Tull Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks
geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal energiamajanduses pole siiski kuigi suur. Hispaanias eksporditakse energiavarudest vaid kivisütt ja turvasr, ning petrooliumi, mille osakaal energiamajanduses on väike. Energiat ise ei impordita ega ekspordita Hispaanias. 7 Energiavarude import tuhandetes tonnides Energiavarude eksport tuhandetes tonnides 4. Hispaanias toodetakse peamiselt energiat tuumaelektrijaamades. Sealt tulev energia on kõige suurema osatähtsusega Hispaania energiamajanduses. Suurel määral tehakse energiat
Metsamajandus Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets. Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia, pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu, palisander ja palm. Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita. Peamine keskkonnaprobleem, seoses metsandusega, on metsa vähenemine. See ohustab Filipiinide rikast bioloogilist mitmekesisust
Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse. 6.4 Tööstustoodete eksport/import Etioopia peamiste ekspordi kaupade hulka kuuluvad kakaooad, lõikelilled, puu-, kulla- ja naftasaadused, tee ja kohvi. 6.5 Masinatööstuse areng Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi. Seal ei ole piisavalt selliseid maavarasid ning kuna ka riik on vaene, ei impordita neid sisse. Seal ei oleks ka vastava haridusega inimesi eriti, kes suudaks masinatööstust arendada. 6.6 Kõrgtehnoloogia arengueelised riigis Etioopias ei ole mingeid arengueeliseid kõrgtehnoloogia arenguks. Sealne rahvas on väga vaene ja enamusel puudub isegi lugemisoskus. Haritud inimesi, kes võiksid kõrgtehnoloogiaga tegeleda, peaaegu, et ei olegi. 7. Transport 7.1 Looduslikud tegurid, mis soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut
maailmas 8 kohal (12 mln m3 aastas). Lisaks toodetakse palke, puitlaudu, mööblit jms. Metsade järelkasvu eest hoolitsetakse mingil määral, kuid kuna osa metsadest on eraomandis, siis paljud maaomanikud näevad metsa raiumises kerget raha ning metsa järelkasvu eest ei hoolitse. Peamine metsaga seotud probleem ongi seega lageraie ning sellega kaasnevad mulla- erosioon, vee saastatus jms. Tõenäoliselt olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse, sest puitu ei impordita, hoopis eksporditakse. Metsasaadused on Tsiili kolmas ekspordiartikkel, moodustades 11,8 % 16 kogu ekspordist. Tsiili ekspordib puitu 86 riiki, tähtsamad neist on Jaapan, USA, Lõuna- Korea ja Lääne-Euroopa riigid. Tsiili on puitlaudade ekspordilt maailmas kolmandal kohal. Oluline ekspordiartikkel on ka paber ja paberimöss. Joonis 27: Tsiili taimestik TÖÖSTUS