sõnul vastukaaluks lääneriikide kehtestatud sanktsioonidele seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas. Selle aasta esimeses pooles eksportis Eesti Venemaale kaupu, mis läksid sanktsioonide alla 42,7 miljoni euro eest. Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on küll aasta-aastalt vähenenud, kuid toidukaupade, eriti alkoholi, piima- ja kalatoodete puhul, on tegemist ikkagi suurima ekspordiriigiga, kuhu viidi eelmisel aastal 19,2 protsenti eksporditud toidust. Seega on olulisimad impordikeelu kannatajad peamiselt piima- ja kalatootjad. Mõju Eesti majandusele ja ettevõtjatele avaldub ühtlasi selles, et siinsetele tootjatele jääb kaup sisuliselt kätte ning Euroopas tekib ülepakkumine. See loob omakorda ülitiheda konkurentsi Euroopa Liidu siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast ülejääv kaup sisse pressida. Kuigi otseselt võib sanktsioone pidada negatiivseks ilminguks usuvad mõned poliitikud, et
Kõige rohkem on probleeme teenindussektoris, kus turismisektor tunneb nõudluse vähenemist ja maanteetransport ülepakkumist,“ märkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis konjunktuuri tutvustamisel. „Tööstusettevõtted on mures rubla kursi kiire languse pärast. Samuti on probleeme tooraine ja materjalide hankimisel Ukrainast ja selle transiidil läbi Venemaa,“ lisas Josing. Venemaa impordikeelu mõju Eestile ulatub 2013. aasta andmetel 75 miljoni euroni, kaudne mõju 150 miljoni euroni. „Konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui lühiajalised ja otsesed mõjud. Eesti ettevõtjad ei tohi jääda lootma Venemaa turu taastumisele, vaid peavad kohanema muutunud olukorraga ja leidma oma toodetele ja teenustele uued turud,“ kommenteeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
mõista sellises tähenduses, et liikmesriigil on seaduslik õigus keelata teisest? NELJAS KÜSIMUS: Kui kaupade impordikeeld on põhjendatud kõlbluse või avaliku korra nõuetega ning seda keeldu nimetatud põhjustel ka tegelikult kohaldatakse, siis kas seda võib sellele vaatamata käsitleda artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendina või kaubanduse varjatud piiramisena? VASTUS: kui impordikeelu põhjuseks on kõlblusest tulenevad nõuded ning kui keeldu kohaldatakse neil põhjustel, ei saa selle keelu puhul eeldusel, et asjaomase liikmesriigi territooriumil puudub vastavate kaupade õiguspärane turustamisvõimalus, olla tegemist artikliga 36 vastuolus oleva meelevaldse diskrimineerimise vahendi ega kaubanduse varjatud piiramisega. SEITSMES KÜSIMUS: kas eelmistele küsimustele antavatest vastustest sõltumata on
juunil 2014 teatas riikideklubi G-7 Brüsselis, et ei luba oma tööst osa võtta agressiivsel Venemaal ja ei toeta tema vastuvõttu OECD-sse ning Rahvusvahelisse Energiaagentuuri. Samas tühistati EL-i ja Venemaa tippkohtumine. 16) 31. juulil 2014 jõustas EL kolmanda ringi sanktsioonid Venemaa tundlike majandussektorite (finantssektor, kaitsetööst5us, energiasektor, kaubandus jms) vastu. 17) 2014.a. augustis kehtestas Venemaa EL-ile vastusanktsioonid toiduainete ja mitmete tööstuskaupade impordikeelu näol. 18) 18. detsembril 2014 EL kehtestas mitmed investeeringukeelud Krimmi. 19) 16. veebruaril 2015 laiendas EL sanktsioone Venemaa 151-le üksikisikule ja 37-le juriidilisele isikule. Nagu teame, olid need EL-i sanktsioonid mõeldud vastusammuna Venemaa Krimmi ja Sevastopoli linna annekteerimise ning okupeerimise aga ka märtsis-aprillis 2014 Ida-Ukrainasse tehtud invasiooni vastu. Samas on EL ette näinud ka Venemaa võimalikud vastusanktsioonid. - 40 -
annaabi.ee 
