G. Allporti tähendab idiograafiline meetod seda; et - tuleb kirjeldada isiksust kontreetses kultuuris E. Fromm isiksuse tüpooloogia see kuuluvad järgmised tüübid- retseptiivne/ ekspluaateriv/ säilitav Naistel on kõrgem- verbaalne inteligentsus Mõiste „Parapraksia“ tähendab- psüühilise energia suunamist objektile ???? Psühholobiografilise meetodi looja on - E. Erikson R. Sternbergi arvates on praktiliine inteligentsus kirjueldav kui- implitsiitsete teadmiske kogum Oidipuse kompleks tekkib psühhoseksuaalse arengu- falloslikus faasis Prototaks; parataks: ja süntaks on mõisted, mis kuuluvad – Hary Sulivani teooriasse Üldinteligentsuse kontseptiooni loojaks on - Charles Spearman Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidist tegevust- reaktsiooni formerimiseks B-Love on armastus; mida kirjeldas- A. Maslow J.Kelly konstruktide teoorias eristatakse konstruktis kahte poolust
abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus,
.. Kirjeldage neid gruppe); kõnemullid (Vaadake seda joonistust. Mida see isik selles situatsioonis ütleks/mõtleks?); psühhoprojektsioon (Joonistage oma lemmiktelesaade); rollimängud reaalsete olukordade või fantaasiaolukordade baasil; valikud ja järjestamised (Järjestage palun need poliitikud (nimed) selle järgi, kuivõrd usaldusväärsed nad teile tunduvad). Projektiivtehnikatest võib abi olla just argielu implitsiitsete eelduste, raskesti verbaliseeritavate harjumuste väljatoomisel. Näiteks uurimistöös, mille teemaks oli rõivaste tähendus argikommunikatsioonis, aitas olulist infot vastajate praktikate kohta välja tuua just etteantud figuuride kasutamine, keda grupil iseloomustada paluti (mis on selle inimese nimi, kellena töötab, kes on tema sõbrad jne). Grupis osalejad stimuleerisid üksteist ning tõid selle käigus välja enda tegevuspraktikaid rõivaste ja
Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. I: teadlikult mittekontrollitav valmisolek. Sel puhul ei küsita katseisikult uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar Kõik me soovime et hoiakud vastaks käitumisele ja vastupidi. - käitumine võib muuta hoiakut - käitumine väljendab hoiakut - hoiaku põhjal saab muuta käitumist - hoiaku muutumine loob ressursi inimese käitumise muutumises Ajzen ja Fishbein (1977, 1981) käitumised omavad viite põhielementi: - spetsiifilisus ei pruugita käituda vastavalt hoiakule
keskkonda. Pelgalt teksti analüüsides võime välja lugeda palju teksti tegijate, vastuvõtjate ja nende ühiskondliku kultuuri kohta. Kriitiline lingvistika ei tähenda kritiseerimist, vaid vaatab tekstist väljapoole, mida keelega tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole“, Keel ja Kirjandus, 2006). N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992
annaabi.ee 
