Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine. Nagu Teist maailmasõda, nähti ka külma sõda USA-s patriootlikuna ja vabaduse triumfina totalitarismi üle. Nõukogude Liit oli vaenlase rollis ning see andis ameeriklastele nende arust diplomaatilise õigustuse maailma kommunismi eest kaitsta.4 Külm sõda oli USA-le rahvusliku alatooniga – see konstrueeris globaalse välispoliitilise fenomeni koos sügavate sisepoliitiliste implikatsioonidega. 5 Diplomaatia toimus kõrgemail tasandil ning suurimate panustega kui kunagi varem. Millised aga olid üldse ameeriklaste sõjajärgsed soovid? Kindlasti julgeolek, kuid nad ei teadnud, kuidas seda saavutada. Nad ei saanud olla maailmale eeskujuks, kui nad jäävad muust maailmast eraldatuks. Senise ajaloo vältel oli USA just pigem isolatsionismi pooldanud.6 Külm sõda tähendas nende jaoks diplomaatia ja välissuhete täielikku
(DK B 6) Tlk. Tõnu Luik. 3 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Niisiis on justkui kaks teed – tõe (varjamatuse) tee ja doxa tee. Kuid nii nagu Parmenides kasutab arvamuste kohta üha mitmuse vormi – doxai – tuleks ka doxa teest kõneldes rääkida õigupoolest mitte ühest teest, vaid ummikteede paljususest. Tee on mõtlemisele rajatud lähte-eeldusega, niisiis, implikatsioonidega. Parmenides sõnastab need varjatud eeldused äsjatsiteeritud fragmendis eksplitsiitselt: 1) olev ise on, olematut ei ole surelike teed 2) olev ja olematu on seesama ja ei ole seesama 3) olematu on. Nii teine kui kolmas eeldus on ilmselt ekslikud. Nende ekslikus ilmneb nende vastuolulisuses – on vastuoluline, st. mõteldamatu, ütelda, et olematu on. Seega peab arutlus, mis sellisele eeldusele toetub, olema ilmselt ekslik
materiaalse implikatsiooni vahel läheb järeldamise kehtivuse uurimisel kaduma, sest selleks pole vaja käsitleda olukordi, mille puhul eeldused pole tõesed. Seetõttu saamegi arutlusskeemides tingivat eeldust märkida materiaalse implikatsiooni märgiga ning tingiva eelduse tõlgendamine materiaalseks implikatsiooniks ei muuda kehtivat arutlust mittekehtivaks. Kõik süllogismid, mis kehtivad tingivate eeldustega, kehtivad ka nende asendamisel materiaalsete implikatsioonidega. Omaette küsimus on, kas KÕIK kehtivad arutlused, mille eeldustes esineb materiaalseid implikatsioone jäävad kehtima, kui materiaalsed implikatsioonid asendada tingivate lausetega. Nii tingiv väide kui ka materiaalne implikatsioon on tõesed, kui alus ja tagajärg on mõlemad tõesed. Sel juhul võiks materiaalse implikatsiooni arutluse eelduses asendada tingiva väitega. Ent materiaalne implikatsioon on tõene alati ka siis, kui selle alus on väär. Siin võib esineda
materiaalse implikatsiooni vahel läheb järeldamise kehtivuse uurimisel kaduma, sest selleks pole vaja käsitleda olukordi, mille puhul eeldused pole tõesed. Seetõttu saamegi arutlusskeemides tingivat eeldust märkida materiaalse implikatsiooni märgiga ning tingiva eelduse tõlgendamine materiaalseks implikatsiooniks ei muuda kehtivat arutlust mittekehtivaks. Kõik süllogismid, mis kehtivad tingivate eeldustega, kehtivad ka nende asendamisel materiaalsete implikatsioonidega. Omaette küsimus on, kas KÕIK kehtivad arutlused, mille eeldustes esineb materiaalseid implikatsioone jäävad kehtima, kui materiaalsed implikatsioonid asendada tingivate lausetega. Nii tingiv väide kui ka materiaalne implikatsioon on tõesed, kui alus ja tagajärg on mõlemad tõesed. Sel juhul võiks materiaalse implikatsiooni arutluse eelduses asendada tingiva väitega. Ent materiaalne implikatsioon on tõene alati ka siis, kui selle alus on väär. Siin võib esineda
annaabi.ee 
