Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. (Viljatus s.a) Kunstlik viljatus on lahenduseks ning lootuses viljatutele peredele, kuigi elusa lapse sünni tõenäosuseks on vaid 15%. Rasestumise määr on juba 20%-25% aga kunagi ei tea kas see lõppeb edukalt. Kunstliku viljastamise üheks eetiliseks küsimuseks on areneva lapse tervis ja elujõud. Vaid naise organism otsustab kas embrüo implanteerub, kas implanteerunud embrüo areneb looteks ja kas loode areneb normaalselt lõpuni ja sünnib elusa ja tervena. (Kliinik Elite s.a) 6 . KOKKUVÕTE Käesolev referaat annab ülevaate viljatuse olemusest, selle naiste- ja meestepoolsetest põhjustest ja ka ravimeetodidest. Referaadi autoril oli enne referaadi tegemist viljatusest kesised teadmised. Autor sai referaadi tegemisel teada palju huvitavat nagu näiteks arvatakse
välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest.
Blastotsüsti moodustumine – umbes neli päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel. Vedelik eraldab rakud kaheks osaks: välimine trofoblast ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabalt emakaõõnes umbes kaks päeva, siis kinnitub emaka endomeetriumi epiteelile. Trofoblast diferentseerub sisemiseks tsütotrofoblastiks ja välimiseks süntsüütiotrofoblastiks e plasmoodiotrofoblastiks. Esimese nägala lõpuks on blastotsüst pindmiselt implanteerunud. Blastotsüst implanteerub tavaliselt emakakeha tagaseina endomeetriumis. 2. Rebukoti tähtsus loote arengus Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3
Amnion on amnionivedelikuga täidetud spetsiaalne lootekest (koosneb ektodermist ja ExM), mis on evolutsiooniliselt välja kujunenud kaitsmaks loodet kuivamise ja traumade eest. Allantois e. kusekest (tagasoole sopistis), sisaldab embrüo jääkaineid Platsenta areng: Koorion moodustub trofoblasti rakkudest ja ExMe Endomeetriumi rakud detsidualiseeruvad, moodustuvad detsiidua (irdkest)regioonid: o Decidua basalis – implanteerunud embrüo ja emaseina vaheline osa o Deciuda capsularis – katab areneva embrüo/koorioni o Decidua parietalis – ülejäänud osa detsiiduast Primaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest (2näd) Sekundaarsed hatud – tsütotrofoblasti rakkudest + ExMe mesenhüüm (>2näd) Tertsiaarsed hatud – lisanduvad veresooned (3näd) Hatud on ümbritsetud süntsütiotrofoblasti rakkudega
annaabi.ee 
