- 1956.aasta - NLKP XX kongress-Hrustsov peab kõne, avalikult mõistab Stalini poolt tehtud kuriteod hukka, eriti 30ndate suure terrori, Stalin eemaldatakse mausoleumist -Ungari ja Poola sündmused - Tihedam suhtlus lääneriikidega -1959- Hrustsov külastab USAd, ka keskläänes asuvaid farme, võtab üle palju meetodeid, nt maisipõldude tohutu rajamine üle Nõukogude Liidu -Kõne ÜRO peaassamblees, sõimab ameeriklasi imperialismis, taob kingaga vastu pulti, jonnib teiste kõnede ajal - Kosmonautika- tehnoloogiline võidukäik -1961- Juri Gagarin Sula lõpp · Võimuvahetuse tagamaad: - majandusraskused-majanduslik langus, süüdistatake Hrustsovi -Hrustsovi isiksus, etteaimamatu, nt fiasko ÜROs -Toetuse vähenemine välismaal: 1961-Berliini müür 1962- Kuuba raketikriis · 1964- Leonid Breznevi võimule tulek
Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26
(,,Kapitalismi arenemine Venemaal", ,,Imperialism kui kapitalismi kõireim staadium" Väikekaubatootjate laostumise protsess loob siseturu. Sel protsessil on 2 külge: 1. muutuvad tootmisvahendid, millest vabaneb väiketootja, nende uue omaniku käes kapitaliks. 2. muutuvad ka elatusvahendid kaupadeks ning loovad tarbeesemeile siseturu (oma palga eest tuleb tööline ostma turult endale elatusvahendeid) 7. Milliseid iseloomulikke jooni nägi Lenin imperialismis? * Tootmine ja kapital oli kontsentreerunud sellise kõrge arenguastmeni, et tekkisid monopolid, mis hakkasid etendama olulist osa majanduselus. * Vaba konkurentsi osatähtsuse vähenemine * Pankade uus osa: Need muutusid vähenõudlikest vahendajatest kõikvõimsateks monopolistideks, mis hakkasid käsutama kõigi kapitalistide peaaegu kogu rahakapitali. * Pangakapitali liitumine ja läbipõimumine tööstuskapitaliga ning moodustus kapitali uus vorm- finantskapital.
Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped. Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti õigused üle Panamale, kuid USAl on õigus kanalit kaitsta ning hädajuhtudel on USA sõjalaevadel garantii olla eesotsas. IDENTITEET USA IMPERIALISMIS Briti impeeriumi pärandus- “valge mehe koorem” USA erandlikkus (Restad 2012)- USA spetsiaalne ja unikaalne roll maailmas. Erineb juba ajalooliselt vanast maailmast. Esinduslikkuse ja misjonäri identiteet. “City up on a hill”. Teistest riikides kvalitatiivselt erinemine. USA erandlikkus=ühepoolne internatsionaalsus. “USA on alati laieneneud, olnud eeskujuks, suunanud teed ja vaadanud end kui riiki, kes on jumala poolt valitud teisi juhtima ajaloo lõppu”.
hoogustaksidületootmisperioode. Hegel küll tunnistab ühiskondliku sekkumise vajadust, et tagada iga kodaniku minimaalne heaolu, kuid edasi näib ta langevat lootusetusse. Ainuke lahendus massilisele vaesusele ja sõltuvusele nähtus, mis pole ainuüksi vastuolus subjektivse vabaduse printsiibiga, vaid mis sünnitavad ka demoraliseerunud kaltsakkonna, kes ohustab ühiskonna stabiilsust. Ühiskonna julgeoleku dilemmad peavad lõpuks leidma lahenduse imperialismis. Hegeli poliitiline mõte ei jõua oma ajastu suhtes mingisuguse ühemõttelise kokkuvõtteni. Moodsa vabaduse tegelikukssaamine nõuab riiki, mis väljendaks omakodanike elulaadi, tagaks neile heaolu ja vastaks universaalsele mõistusele. Nagu Hegel aimaski, ei aidanud mingi ühikondlik regulatsioon talitseda majanduskriise ega sotsiaalset viletsust. Juulirevolutsioon Prantsusmaal vallandas niisuguse liberalismi, mida ta oli tauninud
annaabi.ee 
