vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja tegusõna быть kaotab oma leksikaalse tähenduse ning määrab arvu ja pöörde (Topkina, 2016). Süntaks Riifi keeles tavaliselt kasutatav sõnajärjestus on järgmine: verb-subjekt-objekt, kuid võib kohata ka teist järjestust: subjekt-verb-objekt (Britannica, 2016). Vene keeles on kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne ehk pöördjärg. Neutraalne sõnajärg
. Ma helistasin talle mitu korda. 2) perfektiivne aspekt ( ) Lõpetatud tegevus: Ta töötas selles firmas aasta aega ja siis . lahkus. Tegevuse lõpp/tulemus täpsustatud: , Ma helistasin talle eile õhtul, . kuid teda ei olnud kodus. Mineviku moodustamine Minevik moodustatakse nii perfektiivse kui imperfektiivse aspekti puhul infinitiivi tüvest soolõppude abil: 29 lugema mina lugesin M () sina lugesid (läbi) tema luges mina lugesin N () sina lugesid (läbi) tema luges
Tempus on pragmaatiline nähtus, millega saab teha nii üht kui teist, nt lähen mina eile üle Raekoja platsi, kui.../mis teie nimi oli? Kahelised süsteemid keeles: * minevik/olevik+tulevik VS * minevik+olevik/tulevik Pole olemas keelt, kus on minevik+tulevik/olevik. Past/nonpast nt eesti ja indo-euroopa keeled Future/nonfuture paljud ameerika indiaanlaste keeled 28. Aspekt verbikategooria Aspekti eristatakse põhiliselt perfektiivse ja imperfektiivse abil. Perfektiivsus on seotud sündmuse (ajalise) piiritlusega. Paljudes keeltes esineb ainult minevikus. Aspekt on tegevuse enda olemus (kas tegevus sai tulemuse? kas tegevus lõpetati?) * teeline aspekt piiritletud VS * ateeline aspekt piiritlemata Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Statiivne aspekt seisundi märkimiseks
eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis, kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja vaatepunkti, millest kõnealusele tegevusele lähenetakse. Räägitakse imperfektiivsest (lõpetamatust) või perfektiivsest (lõplikust) aspektist. Imperfektiivse aspekti all saab rääkida veel habituaalsest `tavapärasest, korduvast' ja kontinuatiivsest `jätkuvast' aspektist. Aspekt võib väljendada ka tegevuse tulemuslikkust räägitakse resultatiivsest (tegevus on lõppenud ja selle abil on jõutud teatud tulemuseni) ja irresultatiivsest aspektist (mittetulemuslik tegevus). Nt Ta ehitas paadi. Ta ehitas paati. Ta sõi suppi. Ta sõi supi ära. Moodus e
annaabi.ee 
