Oma olemuselt on selline viiruse paljunemine sarnane bakteriviiruste lüütilise elutsükliga. Peidetud ehk latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. See on analoogne bakteriviiruste lüsogeense elutsükliga. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks ehk krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad taolised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini, kui organism suudab nakkusest jagu saada. 2. Kuidas kontrollib loomade ja inimese immuunsüsteem viiruse paljunemist organismis? Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine?
nakatunud rakkude surm. Surnud rakkude laguainete kogunemisega kaasnevad põletikulised protsessid põhjustavad organismis haigusliku seisundi. Tööle hakkab immuunvastus tekivad antikehad ja tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. Peidetud e. latentsete nakkuste puhul on viirus pärast kiiret paljunemist võimeline sisenema organismi teatud rakkudesse ja säilima nendes kaua aega. Viirusnakkust nimetatakse pidevaks e. krooniliseks, kui hoolimata organismis tekkivast immuunvastusest jätkub viiruse paljunemine organismis. Reeglina kulgevad sellised nakkused aeglaselt, sest viiruse omadused muutuvad nakkuse käigus kiiremini kui organism suudab nakkusest jagu saada. Nii võib tekkida väga tõsine haiguslik seisund, kus orgnism tegeleb enesehävitamisega, kuna üha uued rakud nakatuvad viirusega. Inimest nakatavad viirused Herpesviirused: HSV1 nakatab epiteelkoe rakke, paljuneb nendes, siseneb neuronitesse ja levib närvisüsteemi kaudu paljudese kehaosadesse.
4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel · Tuberkuloosi haigestumine on eriti kõrge arengumaades. 6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid · Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel
Tuuma- ja tsütoplasmamembraan degenereerub, viirus vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Levib hingamis- või suusekreetidega. Infitseerib mitootiliselt aktiivseid erütroidprekursoreid luuüdis, põhjustab lüütilist infektsiooni. Tekitab ulatusliku vireemia, võib läbida platsentat. Profülaktikaks ja haiguse paranemiseks vajalikud antikehad. Viirus põhjustab bifaasilist haigust: esmane faas on seotud vireemiaga (gripilaadsed sümptomid ja viiruse eritamine), hilisem faas immuunvastusest (ringlevad immuunkompleksid ja komplementi mitte fikseerivad virionid). Tulemusena erütematoosne makulopapulaarne lööve, artralgia, artriit. Erütroidprekursorite kadumine, erütrotsüütide destabilisatsioon põhjustavad kroonilise aneemiaga patsientidel aplastilise kriisi. Haigused. • Kerge gripilaadne haigus – peavalu, palavik, külmavärinad, müalgia, haiglus.
Inimene on LPS- dele teistest imetajatest tundli-kum, näiteks 1 g LPS-i 1 kg kehamassi kohta põhjustab inimesel soki, samas kui hiired suudavad taluda isegi doosi 1 mg/1kg kohta. LPS-i O-antigeenne osa on kõige varieeruvam ja ka kõige antigeensem. 28 G(-) bakter Neisseria gonorrhoeae on võimeline patogeneesi ajal oma O- antigeenset koostist muutma ning ,,kõrvale hiilima" immuunvastusest. Bakter teeb seda faasivariatsiooni abil, mille käigus bakter muudab O-antigeenide sünteesi eest vastutavaid geene sarnaselt süsteemiga, mida inimene kasutab antikehade varieeruvuse tekitamiseks. Lipopolüsahhariidide sahhariidse osa võib jagada põhimõtteliselt kaheks: polüsahhariidne südamik (core-polüsahhariid) ja O-antigeen. Salmonella polüsahhariidse südamiku osa koosneb ketodeoksüoktonaatidest (KDO),
annaabi.ee 
