leetrite, sarlakite või difteeria tekitaja suhtes). 2.2. Kunstlikult omandatud, mis jaguneb: 2.2.1. aktiivne – organism töötab ise välja organismi viidud nõrgestatud haigusetekitaja mõjul kaitsekehad. Seda laadi immuunsust tekitatakse vaktsiinidega. Sageli vajab kunstlikult omandatud aktiivse immuunsuse tekitamine korduvat vaktsineerimist; 2.2.2. passivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Nii toimitakse tavaliselt siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. Näiteks koerte või metsloomade hammustuse järgselt võib haigestuda ravimatusse marutaudi, kudede vigastusel ja eriti kokkupuutel mullaga aga kangestuskramptõvesse ehk teetanusse. Immuunsus kujuneb immuunsüsteemi osavõtul
valmikulised parasiidid, suguküpsed parasiidid. Vt. ka parasiitide liigitelu. immunoprofülaktika (ld. immunis -- vaba millestki + kr. prophylaktikos -- eelvalve). Parasitooside vältimine immunoloogiliste meetoditega. Tavaliselt kasutatakse aktiivse immuunsuse loomist vaktsiinidega (vaktsinoprofülaktika: CocciVac -- kanade eimerioosi profülaktikaks, Dictol -- vasikate diktüokauloosi profülaktikaks jne.), harva passiivse immuunsuse tekitamist immuunseerumitega. immuunsus (ld. immunis -- vaba millestki) -- tõvekindlus. Esialgselt vastuvõtliku organismi poolt aktiivselt või passiivselt omandatud spetsiifiline kõrgendatud kaitsevalmiduse seisund antigeensete ühendite, sealhulgas parasiitide vastu. Immuunsuse aluseks on organismi võime eristada kehaomaseid ja kehavõõraid ühendeid ning valmistada viimaste vastu antikehi (humoraalne immuunsus) või spetsiifiliselt reageerivaid lümfotsüüte
a. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. b. Kunstlikult omandatud i. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid ii. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis
b. Omandatud immuunsus 1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida ka kokkupuutel haigustekitajaga ilma haigustunnuste avaldusmiseta. 2. Kunstlikult omandatud 1. Aktiivne – organism ise töötab välja organismi viidud nõrgestatud haigustekitaja mõjul kaitsekehad. Nii töötavad vaktsiinid 2. Passiivne – organismi viiakse immuunseerumitega valmis kaitsekehad. Seda tehakse siis, kui teadaolevalt immuunsus puudub, vaktsineeritud pole, kuid tõenäosus haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid A. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises.
annaabi.ee 
