A)rakuvälise keskkonna muutus farmakoni toimel, mida ei ole oodatud b)kahjulik ja või soovimatu reaktsioon ravimile, mis võib tekkida tvaliste annuste kasutamisel. c)farmakoni raektsioon elusanetega molekulaarsel või rakulisel tasandil d)farmakooni poolt esilekutsutud elundi ja organismi talitluse muutus 5. nimetage 2 väikelapse organismi iseärasust ja kirjeldage kuidas see iseärasus võib mõjutada ravimi toimet a) iseärasus: immuunmehhanismid on puudulikud + ja selle võimalik mõju ravimi toimele... Seetõttu on laps mürkidele tundlikum. b) iseäresus.. neerude filtratsioonivõime on puudulik ja mõju toimele... vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast 6. selgita mõiste agonistlik toime.. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste.
– Kõik etapid on erinevad. B’l on pos selektsioon kuid T’l on nii pos kui ka neg selektsioon. 1) Samaaegselt küpsemisega toimub geenisegmentide determineerimine, tulemuseks erinevate IgM molekulide paiknemine raku pinnale 2) B-rakkude paljunemine lõppeb IgM molekulide ilmumisega 3) Positiivne selektsioon 4)Erinevalt T-lümfotsüütidest lahkuvad enamus B-lümfotsüüte tekkimise organist st luuüdist Millised immuunmehhanismid on peamised bakteriaalse infektsiooni korral? – mikroobivastased ained, humoraalne immuunsus, rakuline immuunsus Millised immuunmehhanismid on peamised parasiitide/algloomade infektsiooni korral? – suured mõõtmed, keerukas elutsükkel. Paljunemine kontrolli all spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste mehhanismide koostööga. Rakuline ja humoraalne immuunsus Millised immuunmehhanismid on peamised viirusinfektsiooni korral? – mittespetsiifilised reaktsioonid – oluline on interferoonil
Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite. Allergiad Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule. Haiguse olemus ja esinemissagedus Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine. Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi, mis avaldub tunde või päevi pärast allergeeniga kokkupuudet. Hilistüüpi reaktsiooni on suhteliselt raske avastada. Miks toiduallergia tekib, on veel ebaselge. Ühe teooria järgi on põhjuseks imikute
Autoimmuunhaigusi iseloomustab: Polüfaktoriline etiopatogenees Ühe või mitme organi krooniline põletikuline kahjustus Autoantikehade ja autoreaktiivsete T-rakkude esinemine kahjustunud koes leiduvate autoantigeenide suhtes Autoantikehade organ(koe)spetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organ(koe)spetsiifilisuse Sama tüüpi haiguste sagedasem koosesinemine Erinevate haiguste korral võivad koekahjustuse immuunmehhanismid olla erinevad Organspetsiifikata e generaliseerunud autoimmuunhaigused e süsteemsed sidekoehaigused: nt süsteemne erütematoosne luupus (SEL), reumatoidartriit, polümüosiit ja dermatomüosiit, süsteemne skleroos, Sjörgeni sündroom. Neile on iseloomulik patoloogilise protsessi süsteemsus, mis on tingitud sellest, et autoantikehad reageerivad mitmesuguse lokalisatsiooniga rakkudega.
annaabi.ee 
