PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakk...
immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama vägagi korralikult immutusvedelikku ja oleks pidanud sügaval puidu sees see esinema. Teoorias oleks ka läbinisti immutus olnud võimalik. Meie haavapuidu korral võis olla tegu väärlülipuiduga. Ning selle tõttu oli immutusvahendi neeldumine raskendatud. Suurim kaalukasv esines meil männipuidul. Antud puidutükil ei esinenud küll igalpool läbinisti immutust kuid oli näha, et kõvasti oli neeldunud erinevates puidu osades meie lahust. Läbinisti imbumist võis takiśtada männil lülipuidu osa, kus on poorid kinni
kondenseerumine (küllastunud veeauru rõhk langeb järsult temperatuuri alanedes). Vedeliku rõhku vannis võib lugeda võrdseks atmosfäärirõhuga. Kuna atmosfäärirõhk on nüüd suurem kui rõhk puidu kapillaarsüsteemis, siis toimub immutusaine imendumine puitu. 2.3. Kapillaarimmutus Immutamist pealekandmisega materjali ja detailide pinnale kasutatakse peamiselt ehitus- ja remonttöödel ning teostatakse peamiselt kolmel viisil: lahuse pealekandmine pintsliga, materjali sissekastmine immutusvedelikku ja vedeliku pealekandmine pihustamisega. Sellise immutamismeetodi rakendamisel peab puit olema kuiv. Vedeliku pealekandmisel puidu pinnale toimub vedeliku imendumine puitu peamiselt kapillaarjõudude mõjul. Immutamise sügavust on võimalik tõsta 2 - 3 kordsel immutuslahuse pealekandmisel. Lahuse pealekandmiste vahe peab olema piisav selleks, et puit oleks võimeline uuesti vedelikku imema. Siiski tuleb jälgida, et iga eelnevalt pinnale kantud immutusvedelik ei kuivaks täielikult.
· Seente ja putukate suhtes mürgine. · Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid. · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on
> Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puitu imbuda. Kui see pole võimalik , tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). <> Antiseptikud jagunevad: > veeslahustuvad antiseptikud, > õliantiseptikud, > antiseptilised pastad, > antiseptilised värvid. Antisepitsemise viisid: > Võõpamine ja ülepiserdamine > Immutamine e impregneerimise meetod: Sukeldudes puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahenditega kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. > Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 kraadi hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250 kraadi. See iseenesest tähendab, et leegi juureolekul süttivad emiteeritud gaasid. > Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 kraadini, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3
annaabi.ee 
