Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit. Palgiks nimetatakse tavaliselt sellist osa tüvest, mille omadused lubavad temast toota saematerjali, vineeri või ehituspuitu. Üldkeeles nimetatakse palgiks igasugust enam-vähem silindrilist vähemalt umbes kolme meetri pikkust ja paarikümne cm jämedust puittooret. Ümarpuitu kasutatakse materjalina suhteliselt vähe. Kooritud palki kasutatakse näiteks palkmajade ehitamisel. Ümarpuitu kasutatakse immutatuna või ilma ka mitmesuguste postide valmistamisel. Ümarmaterjali esmatöötlus toimub tavaliselt saeveskis, kus lõigatakse saepalgid saekaatri abil saematerjaliks (prussideks ja laudadeks). Saematerjalid Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali.
võivad kuuma käes pehmeneda ja voolavaks muutuda, ent uuesti tahkudes nende omadused ei muutu. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis pehmed, ent pärast enam ei tahkene. Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit vaakumis vedeldielektrikuga. Immutatuna kasutatakse kondensaatoripaberit paberõliisolatsiooniga kõrgepinge kondensaatorite valmistamiseks. Viimasel ajal asendab paberit sünteetiline kile ja kaablipaberit asendab polüeteen. Kummi lähteaineks on kautsuk. Vulkaniseerimise tagajärjel muutub kautsuki struktuur ja omadused paranevad. Vulkaniseerimisel lisatud vähese (1 ... 3%) väävli puhul saadakse elastne kumm, ent rohke (30 ... 35%) väävli lisamisel saadakse eboniit ehk kõvakumm.
Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks .1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe 12 koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks.Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Suurima kautsukiga avastuse tegi 1839. aastal ameerika kaupmees Charles Goodyear. Nimelt oli ta eelnevalt kokkukleepumise vältimiseks kautsukilehtede vahele riputanud
päästevestil? 1. Laste päästevest 2. Päästevest, mis on ette nähtud kasutamiseks täidlastele inimestele 3. Reisijatele ette nähtud päästevest reisilaeval 32. Mis kujutab vette kukkunud inimesele suurimat ohtu? 1. Röövkalade rünnakud 2. Allajahtumine 3. Merehaigus 33. Miks kasutatakse vaieris looduslikust või sünteetilisest kiust südamiku? 1. Südamik lisab vaierile painuvust ja immutatuna õliga pikendab vaieri kasutamise aega 2. Vähendab vaieri kaalu ja hõlbustab kasutamist 3. Võimaldab teha vaierile pleisse 4. Muudab vaieri ujuvaks 34. Mida tuleb koheselt teha, kui käivitad kogemata EPIRB poi? 1. Poi kõivituslüliti viia asendisse “OFF” 2. Teatada vahitüürimehele 3. Poi oma pesast välja võtta ja viia roolikambrisse 35. Milleks on vajalik laeval SART? 1
nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks (indian rubber).1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks. Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste kõrvaldamiseks. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
olid PAFM, mis viksid töötada 200-400oC juures, siis käesoleval ajal on loodud PAFM, mis on vimelised töötama 800oC juures ja ülesanne on luua materjalid, mis on vimelised töötama 1300oC ja enam juures. Niisuguste materjalide valmistamine nuab kuumuskindlaid materjale rasksulavate ühendite baasil (kermised, tehnokeraamika jt). 4.1.2. Raua baasil antifriktsioonmaterjalid Raua baasil PAFM on kige enam levinud. Neid kasutatakse mitmesugustes kombinatsioonides: - poorne raud immutatuna liga, väävliga, flourplasiga, - raud-grafiit, - raud-vask-grafiit, - sulfatiseeritud raud-grafiit. 62 Poorne raud antifriktsioonmaterjalina on kige lihtsam ja odavam PAFM. Pooride sisaldus 15...30%, mis on immutatud liga, tagab piisava isemääritavuse. Pole kasutatav korrudeeruvas keskkonnas. Hea määrimise korral on lubatav piirkoormus 2-2,5 MPa ja piirkiirus 1-2 m/s (pv= 2,5...5 MPa m/s)
Kiud- poorne ja kergesti niiskuv, mis halvendab tunduvalt materjalina on ta tuntud nailoni (Venemaal kaproni, paberi elektrilisi omadusi. Omaduste parandamiseks Saksamaal perloni) nime all. paber kuivatatakse ja immutatakse vaakumis mine- Polükarbonaadid (PC, USAs lexan ja merlon, raalõli või mõne sünteetilise vedeldielektrikuga. Saksamaal makrolon) on suure löögi- ja painde- Kondensaatoripaberit kasutatakse immutatuna tugevusega head isoleermaterjalid, mida kasu- paberõliisolatsiooniga kõrgepinge kondensaatorite tatakse elektri ja raadiotööstuses isolatsiooni- ja valmistamiseks. Viimasel ajal kasutatakse paberi konstruktsioonimaterjalidena (aparaatide ja välisval- asemel tihti paremate omadustega sünteetilist kilet gustite kered, torud jms.). (näit. polüpropüleeni). Kaablipaberit kasutati varem Polüuretaanid (PUR) on kõrgmolekulaarsed
annaabi.ee 
