Immuniteedid peaksid tagama organisatsioonide ja nende töötajate sültumatuse liikmesriikidest ja tüeliselt rahvusvahelise staatuse Immuniteetide ja muude privileegide allikad: -‐ rahvusvahelised lepingud nt -‐ asutamisaktid – nt ÜRO Hartas 2 artiklit, mis räägivad väga üldiselt immuniteedist -‐ spetsiaalsed mitmepoolsed lepingud – pannakse paika millised immuniteedid on ametnikel, ekspertidel jne -‐ detailsed kahepoolsed lepingud – leping selle riigiga, kus peakorter asub. ÜROl on mitu peakorterit NY -‐ rahvusvaheline tavaõigus – rahvusvahelise organisatsiooni peakorter on
- vastuvõtjariik peab kohtlema teda kohase lugupidamisega ja astuma kõik asjakohased sammud, et vältida rünnakut tema isiku, vabaduse või väärikuse vastu ❏ Konventsioon ei sisalda kohustustest erandeid DIPLOMAADI IMMUNITEEDID: ❏ Diplomaadil on immuniteet vastuvõtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist ❏ Kriminaalasjades on immuniteet absoluutne ❏ Tvisiil- ja haldusasjades on immuniteedist erandid: - erakinnisvara puudutavad asjad, v.a. kui seda omatakse lähetajariigi nimel esinduse vajadusteks - pärimisasja, milles diplomaat osaleb kui eraisik - väljaspool ametialaseid funktsioone toimunud kutsealast või kommertstegevust puudutavad asjad (kui nad seda siiski teevad, siis neil pole immuniteeti) ❏ Immuniteet ei tähenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei või
Erandlikuks teeb riigi eelkõige vastutuse küsimus. Riigi immuniteet välistab eraõigusliku vastutuse, st välistab REÕ kohaldamise, kuna õigussuhe kuulub rahvusvahelise avaliku õiguse reguleerimise valdkonda (HL süsteemi). Riigi ja avalike teenistujate poolt valitsemisfunktsiooni teostamisel tekitatud kahju hüvitamist regulee-rib 04.11.1999 sõlmitud korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsioon (rahvusvaheliselt ja Eesti suhtes jõustumata). Riigi immuniteedist tuleb eristada diplomaatilist ja konsulaar immuniteeti, samuti on teatud immuniteet ka rahvusvahelistel organisatsioonidel ja nende ametiisikutel tööülesannete täitmisel. Riik võib osaleda eraõigussuhetes eraõiguslikel eesmärkidel mitmel viisil (nt õigusabi teenuse ostmisel, saadiku residentsi üürimisel jm). Riigil on varasemas teoorias absoluutne immuniteet, kuid tänases praktikas pigem piiratud immuniteet.
Saadikupuutumatus e immuniteet PS §76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. RKLS § 18 lg-d 2, 3 ja 4: (2) Riigikogu liiget ei või takistada tema ülesandeid täitmast. (3) Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamisel ning tema suhtes menetlustoimingute tegemisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 14. peatükis sätestatut. (4) Immuniteedist ei saa Riigikogu liige loobuda. Immuniteet kaitseb parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Kriminaalvastutusele võtmine puudutab kõiki süüdistusi, ka selliseid, mis ei ole seotud parlamendisaadiku tööga. Kriminaalvastutusele võtmise mõiste tähendab põhiseaduse kohaselt