Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant. Emigratsiooni ehk väljarände põhjusteks ja probleemideks on sagedased looduskatastroofid, sõjategevus, usulised konfliktid, inimõiguste rikkumised aga ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. Nendeks võivad olla halvad tingimused ja tööpuudus kodumaal. Näiteks perioodil 1820-1930 a. siirdus Euroopast teistele mandritele üle 60 mln inimese. Riigist, kuhu rännatakse sisse nimetatakse immigratsiooniks ehk riiki sisseränne. Sisserändaja on immigrant. Immigratsiooni probleemiks on algselt hõredalt asustatud maa ja tööjõu nappus. Riigid nagu Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa on erinevatel perioodidel soodustanud immigratsiooni. Suur sisseränne mõjutab riigi elanikkonda mitte ainult rändest tuleva nn. mehaanilise iibe tõttu, vaid muudab ka loomuliku iibe rahvuslikku struktuuri. Tänapäeval on emigratsioon ja immigratsioon peaaegu kõikides maades range kontrolli all
· Parem õppimis võimalus · Perekondllik põhjus · Paremad elamis ja töö võimalused Sundrände põhjused võivad olla : · Sõda · Usulised põhjused · Poliitilised põhjused · Loodus katastroofid · Näljahädad ja epideemia · Küüditamine Väljaränne Eestis ja Euroopas Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed(emigrandid) lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed (immigrandid) saabuvad riiki. Väliseestluse tekitas sama asjaolu, mis põhjustas väljarände mujalgi Euroopas: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 17501914 enneolematult kiire ja näis olevat peatumatu kasvu periood nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates. Piirkondlikult oli muidugi suuri erinevusi: kasv oli aeglasem Edela-Euroopas, kiireim
Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked),
RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad. Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki. Liigitus põhjuste järgi: · VABATAHTLIK RÄNNE keegi kolib paremasse korterisse kõrvaltänaval või läheb naaberriiki ülikooli. Enne senisest elukohast lahkumist hindab aga inimene uue elupaiga eeliseid. Tihti on nendeks parem elamis-, töö- ja õppimisvõimalused. · SUNNIVIISILINE RÄNNE sageli ei ole inimestel võimalik jääda oma elukohta kas
..5 põlvkonna kestel) lähtepopulatsiooni geenisagedused peaaegu täielikult immigreeruva populatsiooni sarnasteks, sisestava ristamisega aga (ristamine ainult ühe põlvkonna kestel) muutub geenisagedus vähem ja seda püütakse valiku abil piirata ainult mõne alleelipaariga (ainult mõne soovitud tunnusega). Puhasaretuses võib immigratsioonina vaadelda sugulastõu esindajate või sama tõu loomade importi teistest riikidest või teistest piirkondadest (autbriiding). Nii võib immigratsiooniks lugeda taani punast ja hollandi mustakirjut tõugu veiste importi Eesti vabariiki vastavalt eesti punase ja eesti mustakirju tõu piimaproduktiivsuse parandamise eesmärgil. Immigratsioonina võib vaadelda ka intensiivset tõuloomade müüki mõnest väljapaistvate jõudlusomadustega karjast antud piirkonna teistesse karjadesse. 4.3 Valik ehk selektsioon Valik on üheks efektiivsemaks geenisagedust mõjutavaks faktoriks. Ainult siis, kui kõikidel isenditel
annaabi.ee 
