komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal.
Kundera mänglev ja samas tõsine proosa on sageli sürrealistliku varjundiga, oma poliitiliste ideede edasiandmiseks kasutab kirjanik muu hulgas erootilisi fantaasiaid. Esimene rahvusvahelise tuntuse saavutanud romaan ,,Nali" (1967) tõi Kunderale pahandusi võimudega ning varsti pandi tema teosed neid ilmnevate ,,individualistlike tendentside" pärast Tsehhoslovakkias keelu alla. 1975. aastal oli Kundera sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta asus elama Prantsusmaale. Milan Kundera imlselt tuntuim raamat on romaan ,,Olemise talumatu kergus" (1984). See räägib armastusest ja kodumaatusest, aga ka Vene okupatsioonist, Lääne naivismist, ühtumaise kultuuri allakäigust. Näiliselt juhuslikest kildudest on siin loodud väga täpne ajastupilt. Romaan ,,Teadmatus" (2000) käsitleb tunnetega seotud valusat teemat inimese soovimatust teada ja aru saada. Kodumaale jäänud ei taha teada paguluses elanute kogemustest ja vastupidi ning vääritimõistmised on paratamatud
ehitustöölise abina ja hiljem postkaartide malijana. Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus Hitler laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ja vaherahu sõlmimisest. Kasvatusohvitserina töötades tutvus ta poliitilise rühmitusega, kellest hiljem sai natsionaalsotsialistlik parteil. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hitler suutis panna end kuulama ning mõjutas veenvalt, mis imlselt tegigi ta nii võimsaks. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasahaaramiseks kõiki vahendeis. Hitleri ümber kujunes salapärasuse loor, mis osaliselt on säilinud tänapäevani. 10 Kasutatud kirjandus: ,,Lähiajalugu, Esimene osa" õpik ja töövihik Referaat ,,Diktatuurid kahe maailmasõja vahel" Essee ,,Kommunism" Essee ,,Demokraatiad ja diktatuurid" Uurimustöö ,,Diktatuur Venemaal, Saksamaal ja Itaalias"
Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Guez de Balzac oli radikaalse kuningavõimu propageeria, kes uskus, et kuningas võib ühistele huvidele apelleerides teha põhimõtteliselt kõike. Louis XIV valitsusajal, kui absolutism rakendus Euroopa ajaloos imlselt kõige hiilgavamalt ja ulatuslikumalt, tekkis sellele ka toetavaid teooriaid, millest ühe autoriks oli kuningas ise. Ta uskus, et tema kohustuseks on pakkuda oma alamatele turvalisust ja tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidi olema tema arvates täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Selle vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid.
annaabi.ee 
