süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine. merevee möödavooluga jahutist. Seda varianti kasutatakse suletud jahutussüsteemides ja põhiliselt määrdeõli ja ülelaadimisõhu jahutamisel. Merevee läbivoolu hulka tüüritakse määrdeõli või ülelaadimisõhu temperatuuriga. jahutusvee ülevooluga diiselmootorist väljuv jahutusvesi suunatakse osaliselt jahutusvee pumba imipoolele, jahutist mööda. See on kõige levinum moodus ja sellel on hulk positiivseid omadusi: igal masina tööreziimil toimub jahutus suure hulga veega, käivitamisel soojeneb masin kiiresti, kuna soojenenud vesi suunatakse kohe veesärki tagasi, süsteemis on ühtlane surve, puuduvad hüdraulilised takistused ja võib kasutada igat tüüpi pumpasid , üleminekuprotsessid on soodsad. traditsiooniline skeem
Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini.
Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba imipoolel vedeliku ebaühtlasel liikumisel imitorusse vee kiiruse ühtlustamine. Kui pump seisab , siis vedelik täidab õhukatelt keskmise tasemini.
Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Kolbpumba pöörete arvu muutusega n1- n2 le (joon. 13), muutub tootlikkus proportsionaalselt pöörete arvu muutumisega, H1,2(teg) karaktristikud on paralleelsed kõverad. . 13 Joonis 13 Kui pumba rõhk tõuseb lubatust kõrgemaks (punkt a), siis rakendub kaitse- või ülelaskeklapp ja vedelik voolab kas imipoolele või pumbast välja. Rõhk langeb. Mahtpumba üldkasutegur pumba tööpiirkonnas on konstantne. Kasutegur võib väheneda kui ekspluatatsioonis pump kulub, suurenevad lekked (millega väheneb mahukasutegur). Ekspluatatsioonis saab tehase poolt antud pumba karakteristiku järgi valida pumbale antud vedeliku pumpamiseks optimaalse tööreziimi (tööpiirkonna). Joonis 14. Staatiliserõhupumba kasutegur on seotud pumba tootlikkuse ja survega.
Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15 kulupaagist torustiku 18 ja filtri 17 kaudu kütust pumbates selle läbi eel-soojendi 13, pihusti 9 ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele, sulgedes selle pääsu koldesse. Kütuse soojenemisel ettenähtud väärtuseni, tavaliselt 95 0C läheb osa kütusest otse tagasivoolu. Kolde ventileerimise lõppemisel ja kütuse ettenähtud temperatuuri saavutamisel sulgub solenoidklapp 12, kütuse rõhk pihustis 9 tõuseb ja kui kütuse surve servomootori kolvile ületab sulgeklapi vedru pinge, avab sulgeklapp kütuse pääsu koldesse. Koos solenoidklapi 12 21
Seda saab teha, juhtides kondensaadi tanki läbi teki- ja lastimistorustiku. Torustike omavahelise ühendamise võimalus on alati olemas. Lossimise moodus sõltub süvapumba tüübist. Kui süvapump ei anna suurt rõhku ja on ette nähtud kasutamiseks koos abipumbaga, alustatakse lossimist lasti lühiajalise pumpamisega ühest tankist teise, et vabastada tekitorustik aurust ja täita ta külma lastiga. Sulgedes selle tanki klapi, kuhu lasti pumbati, rakendub süvapumba kogu rõhk abipumba imipoolele, mis 45 vabaneb kiiresti gaasikorkidest. Niipea kui abipumba imitoru on vedelikuga täidetud, võib ta käivitada ja alustada lossimist. Võimsama süvapumbaga laevadel avatakse surveventiil veerandi jagu (kaks pööret) ja käivitatakse seejärel pump. Vältimaks kavitatsiooni, peavad võimsad pumbad töötama vasturõhuga, mida reguleeritakse surveventiili avaga. Enne lossimisventiili avamist on
annaabi.ee 
