värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega. · Isamaaluulele on iseloomulik luuletaja emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga. · Tema armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat ja teine pool väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. · Luuletaja äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega (futuristlik luuletus "Vaaraoni tütar"). · Noore Visnapuu luule põhilaad on uusromantiline, kuid vormitaotlustes järgib 20
Henrik Visnapuu Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu. Võrdleb inimest koeraga. Omane on nukrus. Ajatu armastus Isamaaluule Sõja võitlused ja emotsioonid. Humanistlik paatos Püüab leida tasakaalu, positiivseid emotsioone. Hümniline paatos
· Eluaastad 18901951 · Sündinud Viljandimaal Helme vallas · Õppinud Tartu ning Viljandimaa eripaikades, töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja propagandatalituse kultuurinõunikuna · Luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Looming · Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga · Luule üks osa esitab jumaldavat armastavat naisteharrast imetlejat Teosed · Luulekogud "Talihari" (1920) "Amores" (1917) "Hõbedased kuljused" (1920) "Esivanemate hauad" (1946) "Maarjamaa laulud" (1927) "Käoorvik" (1920) Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Artur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu Kasutatud kirjandus · http://www.keskraamatukogu.ee/public/SI URU.doc
Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. Ta luulet iseloomustavad ka aastaajad. 30ndatel hakkas tegelema kodumaaluulega, rahvuslik kodumaakujutus. Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. Eelkõige paistavad tema loomingus silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. ,,Amores" 1917 ,,Käoorvik" 1920
kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna. Kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Visnapuu on mehelik, vahel järsk ja äärmuslik luuletajanatuur.Loomingus paistavad eelkõige silma armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalaulud. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga.("Kaks algust").Visnapuu armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat,naiste harrast imetlejat. ("Maria")kasutab palju naistenimesid. Luuletaja kannatav ja trotslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu ("Noorile tütarlastele"). Luule taga on aimata luuletaja ebakindlust, ahastust , valu.Mitmes luuletustes võrdleb luuletaja inimest koeraga ( "Oo,nukker peni").Nukrus on Visnapuu noorusluulele omane. ("Loobumus")."Käoorvik"(1920,armastusluule kogudest väljapaistvaim, nn kirjad
» «Kui maja, milles ta selle sõbraga läbi käib, on kahtluse all, siis küll.» «Treville, võib-olla te ei teadnud, et see on kahtlane maja?» küsis kuningas. «Kõrgus, see oli mulle tõepoolest teadmata. Igatahes võib maja igas osas kahtluse all olla, aga ma eitan, et kahtlane on see majaosa, kus elab härra dArtagnan. Võin kinnitada teile, kõrgus, et noormehe enda sõnade järgi pole Teie Majesteedil ustavamat teenrit ja härra kardinalil sügavamat imetlejat.» «Kas see ei olnud sama dArtagnan, kes ühel päeval õnnetu kokkupõrke puhul Paljasjalgsete Karmeliitide Kloostri juures de Jussaci haavas?» küsis kuningas, vihast punetavale kardinalile pilku heites. «Ja järgmisel päeval Bernajoux'd. Jah, kõrgus, just nii, see on tema, Teie Majesteedil on hea mälu.» «Mis me siis nüüd otsustame teha?» küsis kuningas. «See on pigem Teie Majesteedi kui minu asi,» vastas kardinal. «Mina kinnitan, et ta on süüdi.»
annaabi.ee 
