6 Pitka kodu Ebaveres Aastal 1936 ostis Johan Pitka Virumaale Ebavere mäe jalamile Lilleoru talu. Ta soovis siin pühenduda memuaaride kirjutamisele, mis hakkasidki ilmuma üldpealkirja all "Minu mälestused" ning köitsid lugejate tähelepanu hea ilukirjandusliku taseme poolest. Pitka tegevus aastal 1944 Tütar Saima Joasalu-Pitka: ,,Kui isa 1944. aasta aprillis Soomest Eestisse saabus, imestasime, et tal polnud enam habet. See oli nii veider. Miks? Isa vastas, et sakslased ei andnud temale Eestisse tuleks luba, siis oli ta püüdnud seda teha salaja ja oli ka oma välimust muutnud. Isal oli olnud sel korral kavatsus Eestisse jõudes hakata põranda all tegutsedes organiseerima Eesti kaitset. Enne aga, kui habe oli jõudnud kasvada, olid sakslased andnud loa Eestisse tulekuks. Mul endal on olnud alati see tunne isast, et mida kriitilisem olukord, seda rahulikumaks jäi isa
Väga palju oli sisemaal tavalisi kuivi väikese rohukattega põlde. Pidime sel päeval sõitma kuni hilja õhtuni. Muidu ei jõuaks õigeks ajaks lennuki peale. Lõpetasime sõitmise umbes 21-22 ajal. Keerasime ühele maisipõllu teele. Seal oli paar ilusat mäge ja otsustasime, et ööbime telkidega täna seal mäe otsas. Nägime palju jäneseid, nad muudkui hüppasid maisipõllult tee peale. Nas olid hästi armsad ja väikesed. Mäele jõudes imestasime, kui ilus vaade sealt on. Nägime suurt öist kiirteed. Foto 9. Hispaania maastik 15 1.8 7. Päev- Päev Barcelona kämpingus Ärkasime rõõmsatena nagu alati ja jällegi läks sõiduks lahti. Paar tundi sõitu ja olimegi Barcelonas tagasi, kus me lennukiga maandusime. Üks öö oli Barcelonas veeta ja järgmine hommik läks meie lennuk Tallinnasse. Nii, kui me Barcelonasse jõudsime, uurisime GPS-ilt kuhu kämpingusse saaks
Kui te end nii hästi tunnete, et suudate kaasa tulla?" ütles naine ja läks välja. Oli tunda, et see naine oli elu näinud ja teadis palju. Me läksime Miinga sellele naisele järele. Selgesilm näitas meile kogu küla ja tutvustas meile paljusid hõimuliikmeid. "Näe, pange need riided selga. Siidhunt ja Kaunihaava aitavad teid," nende sõnadega läks Selgesilm suurde hütti, mille ukse kohal oli suur piisoni pealuu. Ta oli andnud meile indiaani rõivad. Meid koheldi kui printsesse. Me imestasime riiete üle, mis nad meile selga olid andnud. Nagu tõeliste indiaani printsesside rõivad. "Hämmastav, kui kenad riided meile anti!" imestasin ma. "Kui vana sa oled?" küsis Miina minu käest. "42, mis siis?" vastasin talle. "Sa näed noorem välja kui mina olgugi, et mina olen 31!" imestas Miina. "Ma olen lihtsalt paremini säilinud," ütlesin naljatades. "Tegelikult, Jasmiin, olete te nii vana? Issand küll! Püha Udhaphi! Miks me teile üldse nii nooruslikud rõivad andsime
Loodame näidata matemaatika kasulikkust ja põnevust – kui Sa pole seda veel mingil põhjusel avastanud, oled kindlasti õiges kohas! 8 Sissejuhatus Miks „Õhtuõpikut” kirjutama hakkasime ja kuidas ta valmis? Kristjanil on hea vastus olemas. Raamatu idee sai alguse 2010. aasta kevadel, kui mina ja Juhan imestasime äsja vastu võetud matemaatika õppekava üle. Kuna õppekavasse lisandus uusi teema- sid, aga koolitundide arv kohati isegi vähenes, siis tekkis hirm, et õpilaste niigi niru suhtumine matemaatikasse võib veelgi süveneda. Meile meeldib matemaatika väga ja kuna olime ise matemaatikat erinevates kohtades õppinud, õpetanud ja – mis võib olla veelgi tähtsam – ka rakendanud, siis otsustasimegi, et võiksime seniseid õpikuid natukene teistsuguse lähenemisega toetada
annaabi.ee 
