Ta ütles kindlalt: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind!" varblane tähendas Marile täielikku vabadust. Selline väljend on samuti psühholoogiline. Selle lausega avaldub ka Mari tõeline olemus. Mari hindas vabadust üle kõige ning enese eest ise otsustamist ja sõltumatust. Meisterlik oli ka kirjeldus Marist, kui ta ilmus Kremeri kabineti lävele, et küsida, kas teine mune soovib:" Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: " Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel
nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: ,,Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas." 3. Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?Põhjenda. Teoses toimunud tehing oli minu arvates kasulik Prillupile ja von Kramerile. Tema
Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui d üks muna kukkus maha, Mari pakkus, et võib selle ära koristada , kuid Ulrich ütles et see on Vilhemiine töö. Ulrich palus Maril Tõnu kontorisse saata õhtul. Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi
Ta ütles kindlalt: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind!" varblane tähendas Marile täielikku vabadust. Selline väljend on samuti psühholoogiline. Selle lausega avaldub ka Mari tõeline olemus. Mari hindas vabadust üle kõige ning enese eest ise otsustamist ja sõltumatust. Meisterlik oli ka kirjeldus Marist, kui ta ilmus Kremeri kabineti lävele, et küsida, kas teine mune soovib:" Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Päevituski oli maha pestud, nii et kael ja lotike lõua all ainult vähese varjundi võrra valgemana paistis..." sellist puhtust kirjeldas autor Kremeri mõtlemise kaudu. "Mäeküla piimamehes" oli ka looduskirjeldusi. Need olid samuti meisterlikud ning täpsed ja huvitavad: "
kõlba. Pead talitama kui aumees - saunikugi ees kui tõsine aumees!- pead Tõnuga lihtsalt kokku leppima! Kremer polnud aga veel sugugi selgusel, kuidas seda asjakülge korraldada. Tema peast käis mitmeid variante läbi kuni tal tuli suurepärane idee. Kuid plaan lükkus järjest edasi. Polnud julgust ettepanekut teha Tõnule. Ükspäev tuli Mari mune tooma. Kuna köögiuks oli lukus siis läks ta Kremeri juurde. Kremer nägi Marit esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga ja oli üllatusest keeletu. Kuna Mari tahtis korvi kus munad olid tagasi hakkas Kremer neid lauale laduma. Üks muna kukkus aga maha. Ainult pillaja naeris, vilgas puna põsil, pealtnägija aga jäi üsna tema ootuse vastu tõsiseks. Kremer läks väga ähmi täis Mari käitumisest ja enne Mari minekut haaras tal käest ja käsutas et: "Ütle Tõnule, et ta homme kunturi tuleb -- ütle, et ta juba täna õhtu tuleb!"
annaabi.ee 
