See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Mererohelise söömine võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust-kõik see kokku tähendab, et vetikad aitavad vältida südamehaigusi. Nt kombu kuulub kollast või pruuni värvi vetikate perekonda, mis on kõige pikaealisemad ja suuremad kõigist meretaimedest. Kombu koosneb pea poolenisti aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, mis aitavad tasakaalustada suhkrusisaldust veres. Seega on kombu hea lisand nende inimeste toidusedelisse, kes põevad kuseteedepõletikke või diabeeti - neile, kelle organism ei suuda toota normaalsel kombel insuliini. Kombu valgusisaldus on 6,5 protsenti ja rasvasisaldus 1 protsent, nii sobib ta suurepäraselt taimetoitlastele ja kaalujälgijatele. Lisaks sisaldab ta hulganisti kiudaineid ning võib olla kasulik inimestele, kes kannatavad mitmesuguste seedehäirete all
Selliseid süsivesikuid on näiteks täisteratoodetes ning puu- ja köögiviljades. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust küpsetistel, pastatoodetel ning isegi keedukartulil, rääkimata praekartulitest ja kartulipüreest, on aga vastupidi kõrge glükeemiline indeks. Mida kiiremini süsivesikud verre imenduvad, seda rohkem stimuleerivad nad insuliini tootmist. Liigne insuliin aga põhjustabki rasvumist, on uue toitumispüramiidi autorid veendunud. Suhkrust ja teistest kergesti imenduvatest süsivesikutest ei tohiks küll täielikult loobuda, kuid neid tuleb tarbida mõõdukalt ja tingimata koos proteiinide ja rasvaga, mis takistavad nende liiga kiiret imendumist. Vitamiinide vajadus Inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes: milli- ja mikrogrammides. Neil on oluline roll meie organismis. Enamik vitamiine tuleb saada toiduga, kuid mõnda vitamiini on inimorganism võimaline osaliselt või täielikult sünteesima. Vitamiinide vajadus sõltub vanusest, soost ja
· Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest.
laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest. · Lenduvad rasvhapped (äädikhape ja teatud määral ka võihape) osalevad lühiahelaliste (C4 ... C14) rasvhapete loomes, kusjuures esialgset süsinikuahela pikkust kasvatatakse äädikhappe liitmisega esmasele baasahelale. · Sellega on seletatav ka piimarasva enamiku rasvhapete süsinikuahela paarisarvuline pikkus. · Koguseliselt kuni 45% piima rasvhapetest pärineb vatsaseedes tekkivatest äädik- ja võihappest.
annaabi.ee 
