Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab toiduvärv valge roosi värvust? Hüpotees: Roosi värvus muutub 24h jooksul vastavalt toiduvärvi värvile. Roos on roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda kuuluv varrega dekoratiivtaim. Varre üks funktsioonidest on taime juhtkudedes toimuvad voolud. Meid huvitas eelkõige tõusev vool ehk kus vesi ja mineraalsoolad liiguvad taime osadesse laiali . Sellest lähtuvalt tulime mõttele, et kui panna valge roos veega täidetud anumasse ja lisada sinna kergesti imenduvat värvust siis roosi värv peaks muutuma. Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav. Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett, mõõtsime, et igas anumas oleks sama temperatuuriga vesi. Roosid on hoolduse kohapealt
kalades on valke 18- 12%, merekalades 17- 18% on ka liike kellel on valke 25%. Kala valgu koostis on inimesele väga soodne, kerge omestada. Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikumad ja inimese organism omastab neid 2-3 korda paremini kui veiseliha valke. Piisava kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi lämmastikühendeid. 3.3 Rasvad Kalarasv lisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt imenduvat rasva teket. Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, vältides veresoonte lupjumise teket. 3.4 Mikrotoitained Rasvastes kalades t on esindatud A, D, E vitamiin. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalas esindatud B-rühma vitamiinid, kalas on need koondund just lihasse. Meres leiduvates kalades on rohkem mineraale, kui magevee kalades. 5 4 Tarbimine Eestis
See täidab hästi kõhtu, aga ei tee paksuks. Leib on meie põhitoiduaine Leib sisaldab peaasjalikult süsivesikuid. Nendest peaks inimene saama umbes 55- 60% vajalikest kaloritest. Toitumispüramiidi põhja moodustavad süsivesikurikkad teraviljatooted eesotsas leivaga. Leivas on head süsivesikud Süsivesikud on organismi kütus ning seetõttu soovitatakse neid julgelt süüa. Süsivesikuid on palju näiteks suhkrus ja tärklises. Tärklis sisaldab aeglaselt imenduvat energiat ning seda leidub rohkesti leivas jm teraviljatoodetes. Leivas leiduvad vitamiinid ja mineraalained Leib sisaldab rohkesti B-grupi vitamiine. Need on hädavajalikud muuhulgas närvisüsteemi normaalse töö tagamiseks. Leivast saab ka looduslikku antioksüdanti, E-vitamiini. Leivas sisalduvad olulisemad mineraalained on raud, magneesium, tsink ja seleen. Rauda vajavad punased verelibled hapniku transportimiseks, magneesium on vajalik
HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust. Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene kaotab 2 protsenti oma kehakaalust higina, kaotab ta ühtlasi 20 protsenti oma kehalistest võimetest. Seega, soovitaksin mina aktiivse kehalise koormusega kokku puutuvale inimesele või ülekaalulistele kiiresti imenduvat spordijooki HÜPOTOONILIST, sest Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300, nimetatakse hüpotoonilisteks need imenduvad verre veelgi kiiremini. Isotooniline on universaalne ( sisaldab vajalikke aineid, vett) Kui tugev higistamine, siis lisaks veel mineraale. Enamik müüdavaid spordijooke on isotoonilised, joogipulbrid aga hüpotoonilised. Nende erinevus on organismi imendumise kiirus. HÜPERTOONILIST spordijooki ma ise ilmselt ei soovitaks, see imendub aeglaselt. Lisaks kutsub
rääkima. Kõige suurem viga on alustada liiga suure koormusega. Kui kahe päeva pärast on tunda lihaste valu ja väsimust, siis on koormus olnud liiga suur. Kõige sobivam treeningu aeg Kõige sobivam aeg treeninguks on 1-1,5 tundi pärast sööki, sest siis on veresuhkru tase kõige kõrgem. Vahetult enne söömist ei soovitata intensiivset füüsilist koormust (hüpoglükeemia oht!). Toiduvalik Enne füüsilist koormust on kasulik süüa kerget ja kiiresti imenduvat süsiveskuterikast toitu. Toiduga peab saama piisavalt energiat ja vedelikku. Süüa tuleks teraviljatooteid, puuvilju, marju, juurvilju ja mitterasvaseid piimatooteid. Treeningueelsel toidukorral peaks kasutama rohkesti vedelikku, millest sobivamad on vesi, tee ja lahja morss. Kui juua vahetult enne füüsilist koormust suur kogus vedelikku, siis see võib maos tekitada ebameeldivat raskustunnet. Kui
annaabi.ee 
