Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad. Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks. *VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi.
-liigutab ja sirutab käsi ning jalgu; -avab ja liigutab suud ning keelt; -üritab kätega haarata ja küünitab end rinna poole; -lakub ja üritab suuga haarata kõike, mis ette jääb, kuni lõpuks leiab rinna. Tundes rinna puudutust vastu põske, hakkab laps otsima, pöörates pead küljelt küljele, kuni leiab õige koha, avab suu ja haarab suure suutäie nibuvälja otsekui vaakumisse. Rinnanibul on seejuures üksnes teed juhatav roll. Laps hakkab imema tehes keelega lainelisi imemisliigutusi ja pigistab piima välja nii, et piimanire tabab tema suulae tagaosa. Seepeale käivitub neelamisrefleks ja imik neelab piima alla. Lapsele tuleb anda aega suu korralikult pärani avada ning alles siis tõmmata teda kukla taguse käega endale veelgi lähemale, nii et laps saaks haarata suure suutäie rinda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja.
protsessid. Seega väheneb nende esinemisel ka lüpsikiirus. Lisaks sõltub piima väljutuse kiirus lehma närvisüsteemi tüübist Lisaks oksütotsiinile, stimuleerivad piima sõõrdumist ka udaranärvide poolt juhitavad lokaalsed mehhanismid. Nende toime ulatus ja intensiivsus oleneb nisade käsitlemise viisist. Nii näiteks on käsilüpsil võimalik saada enam ja kõrgema rasvasisaldusega piima võrreldes masinlüpsiga. Oletatakse, et käsilüps (mis meenutab enam vasika imemisliigutusi) stimuleerib udaranärve ja nende kaudu edasi kanduv erutus suurendab näärmerakkude piimasünteesi võimet. Lisaks sellele on selgunud lüpsi stimuleeriv toime ka seedekulgla hormoonide (gastrointestinaalhormoonide) eritumisele Selle tulemusel suureneb lehma söömus, mis omakorda tõstab piimatoodangut. Kuna udara stimulatsioon mõjutab piimatoodangut ja -koostist, siis peab lüpsi alustama kohe pärast udara ettevalmistuse lõppemist. See aitab sõõrduvat piima kiiremini kätte saada.
83 ärkvel ja nutab ning lapsesse, kes peaaegu kogu aeg magab ning on vaikne. Inimesel on nö. "sisemine bioloogiline kell", mis reguleerib magamist, söömise ja isegi meeleolu. Imiku aktiivsus ja tundlikkus annavad meile vihjeid tema edasise arengu kohta Iga imiku käitumine ärkveloleku ajal on erinev mõni teeb rütmilisi imemisliigutusi, teine jälle naeratab sageli. "Imiku jaoks on elu üks õitsev ja sumisev segadus" kirjutas psühholoog William James aastal 1890. Tänapäeval me teame, et see on tõest kaugel. Normaalse imiku kõik meeled toimivad. Vastsündinu suudab vahet teha erinevatel maitsetel. Nad keelduvad ebameeldiva maitsega toidust ja näivad eelistavat magusat hapule ja kibedale. Mida magusam on vedelik, seda tugevamini laps imeb ning
annaabi.ee 
