Samas on inimesi, kellel pole palju looduse poolt kaasa antud, kuid kellel on tohutu tahtmine saada paremaks. Inimene hakkab kõvasti vaeva nägema, et omandada vajalikud oskused. Tihtipeale on see inimene lõpuks võimekam, kui see kellele on palju geenidega kaasa antud, kuid kes ei viitsi enda arendamise nimel vaeva näha, et tippu jõuda. Näitena võib tuua ka filmi ,,Amadeus"i üks peategelasi Salieri, kes hakkas muusikaga tegelema alles siis kui oli kuulnud imelapsest ning tahtis saada samakuulsaks kui Mozart. Tänapäeval teatakse Salieri teoste kohta vähem, kuna ta jäi enda kaasaegsete suurmeistrite varju. Salierit võib pidada muusikuks, kes ei olnud sündides muusik, vaid kes sai selleks tänu õppimisele ja raskele tööle. Minu arvates on musikaalsus nii päritav kui ka õpitav. See sõltub palju inimese tahtest, tema vanematest, kes teda õigel ajal suunavad, kui ka paljudest teistest teguritest
esimesed sümfooniad. Reisilt saabudes oli tal valminud 5 sümfooniat (esimese neist kirjutas ta 8-aastaselt), 15 viiulisonaati ja hulgaliselt klaveriteoseid.11-aastaselt kirjutas Mozart valmis esimese ooperi. Noor Mozart, kes oli harjunud rändvirtuoosi elu ja publiku imetlusega ning kes oli vägagi teadlik oma geniaalsusest, ei harjunud kuidagi kuivade õukonnareeglite ja rutiinse elulaadiga. Helilooja reisis koos emaga mitmetesse Euroopa linnadesse. Vastuvõtt oli aga üsna jahe, sest imelapsest oli saanud täiskasvanud helilooja ja sensatsioonihimuline publik ei tundnud tema vastu enam nii suurt huvi. 1781.a. vallandati ta ja Mozart kolis perega Viini ja asus tegutsema vabakutselise heliloojana. Ta elatus klaveritundide andmise ja esinemistega ülikute õukonnakontsertidel ning muusikasalongides. Olulise sissetuleku sai ta ka trükkiantud nootidelt. Helilooja surma-aastal valmisid kaks tema tippteost- lustlik ooper "Võluflööt" ja sügavasisuline "Reekviem".
võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga geniaalsuse kriteeriumidena tunnustatud eriti suurt loomevõimet ja tulemuslikkust mingil alal, samuti loomingu originaalsust ja erakordsust, mida ei saa mõõta sellise järjest kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. Uurimustulemused aga näitava, et andekuse mõiste määratlemine on põhimõtteliselt
kasvava suurusega nagu intelligentsuskvoot (IQ). Sageli on geeniuse mõistele lisatud ka mitmeid tüüpilisi isiksuseomadusi, nagu erakordselt väljaarenenud huvi mingi ala vastu, 3 tungi tegutseda, mis võib murda mis tahes tõkked, suurt töövõimet, aga mõnikord ka emotsionaalset ebastabiilsust. Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Mõnikord on sellised lapsed täiskasvanuna osutunud geeniusteks, vahel aga jäänud keskpärasele tasemele. Imelapse fenomeni omamoodi sümbol on Wolfgang Amadeus Mozart, kes juba väikelapsena esines klaverikontsertidega ja komponeeris arvestatavaid helitöid. Teiselt
annaabi.ee 
