kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas
viisil, sellal kui pehmepuidulised sobivad eeskätt kütteks. Võsaülased salumetsa all. Saluilmelisteks võib kõnealuseid segametsi nimetada sellepärast, et neile on iseloomulik lopsakas rohttaimestik, nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade tunnusliigid saluilmeliste segametsade alustaimestikus
Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Harilik kopsurohi + Koldnõges + + + + + + Külmamailane + + Mets-härghein + Palu-härghein + + + + + + Imekannike + Kassikäpp + + Seaohakas + + Jänesesalat + + + Soo-koeratubakas + + + Ümaralehine uibuleht + +
raudrohi, üheaastane(annuaalne) aruluste, käbihein sinihelmikas h.hiirehernes, pune Ramet Karuputk, punane Aasristik, kerahein, h. Lamba-aruhein, Nurmikas,lillakas kaheaastane(benniaalne) pusurohi Nurmikas härjasilm, imekannike Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke, mitmeaastane(perenniaalne lubikas ) Põllumajanduslik poolsüstemaatiline jaotus: 1.Puitunud taimed 2.Liblikõielised 3.Teised rohundid 4.Kõrrelised 5.Lõikeheinalised ja loalised Funktsionaalsed tunnused:
pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat (KD), saluhein (KD), koldnõges (KD), metstarn (K), harilik kopsurohi (K), metspipar (K), lõhnav varjulill (K), salu-siumari (K), sinilill, salu-tähthein, mets- tähthein, võsaülane, kollane ülane, metstulikas, sõrmtarn, imekannike, naistesõnajalg, longus helmikas, kevadine seahernes, ussilakk, longus helmikas, jänesekapsas, jänesesalat, metskastik. PÜSIK-SELJAROHI Mercurialis perennis. Nime päritolu: Mercurialis Rooma mütoloogias esineva jumala Merkuriuse järgi. Herbaariumis kuivades omandavad lehed sinaka metalliläike; keskaja alkeemikud nägid selles märki, et tegemist on 34
metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad
mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h. naat ja metskastik, sageli ka püsik-seljarohi, h. kopsurohi, salu- tähthein jt
annaabi.ee 
