Sissejuhatus Iga asi muutub ajaga lihtsamaks ja ohutumaks tavakasutajale, nii ka auto ja selle kasutamine. Vastupidiselt kasutuslihtsusele ja ohutusele, muutuvad auto ehitus ja sõitjate turvalisust tagavad seadmed ja sõlmed üha raskemaks ja keerulisemaks mõista. Kuigi paljudele ei meeldi elektroonilised ohutuskontrollid, tuues põhjuseks ,,ebamäärase ja ettearvatamatu kontrolli auto üle" vms, siis tegelikult rakenduvad kõik need süsteemid töösse alles ekstreemsetes olukordades ja imeharva võib rahuliku sõidustiiliga autojuht nende töösse rakendumist märgata. Isiklikult olen ehk kõigerohkem kokku puutunud ABSiga ja seda talvel, kuna olen nö ,,laisk autojuht", kes ei viitsi rataste plokeerimise ohu pärast rooli taga rabelema hakata ja kaks viimast isiklikku autot on spetsiaalselt valitud ka ABSi olemasolu järgi. Juhtudes uuemate autode rooli talvel olen ikka püüdnud ka ESPd tööle rakendada, sest see on minujaoks väga
värvi ja selle muutumist, kui vett lisada. KUI PAUU JUUA? Jällegi maitse asi. Soti mägismaal on levinud ütlus: Üks viski on paras. Kaks on palju. Kolm on vähe. Sellegipoolest on ilmselt arukas - kui eesmärk ei ole mõni muu asi peale mõnusa äraolemise - juua korraga üht või äärmisel juhul kaht viskit. Viskiharrastus, nagu ka veini- või konjakiharrastus, ei ole kindlasti mitte joomarlus. Viskiprofessionaalide, aga ka asjaarmastajate või tõsihuviliste inimeste hulgas on imeharva alkohoolikuid - nende seas, kes viskisid ei tunne, on neid võrratult rohkem. KUS JUUA? Ruum, kus viskit maitsta, on oluline, samuti seltskond. Juua võib loomulikult igal pool, kuid jällegi: heade lõhna- ja maitseelamuste saamiseks ei peaks seda tegema köögis, kus on just valmistatud hapukapsaid või India toitu, ega ka värskelt värvitud vannitoas. Seltskonnas ei peaks olema kaaslasi, kes on ohtralt üle valatud tugevate parfüümidega või on just küüslauku söönud
Selles mõttes, et maitsete eristamine ja meeldejätmine on kõigile jõukohane. Mõista- gi on veinitundmisega nagu iga harrastusega: mida rohkem sul selle vas- tu huvi on ning mida rohkem aega ja raha sellesse investeerid, seda ava- ramad on su teadmised. Kui keegi kahtlustab, et veiniharrastus on üks tühi joomarlus, siis võin kinnitada, et veiniga professionaalselt või asjaarmastuse tõttu tegeleja- te seas on imeharva alkohoolikuid, nende seas, kes veine ei tunne, on neid võrratult rohkem. Eesti sommeljeede veinireisiseltskond Piemontes teadmisi täiendamas. Olen kohanud veinimõisnikke, olgu või markii Leonardo Frescobaldi või parun Francesco Ricasoli, kelle suguselts on veini valmistanud ja iga õhtusöömaaja juurde pruukinud juba ligemale tuhat aastat, ja ma pole küll
annab joogile erilise maitsevärvingu, ülejäänud on valmistatud samuti Limousini või Troncais'i tammest. · Üheski valmistamisjärgus pole armanjaki baaspiiritusele lubatud lisada karamelli ega suhkrut, seetõttu on joogi iseloom ja maitse ka mõnevõrra järsum või tahumatum. Suur osa armanjakkidest on vanemad kui 10 aastat, kuldseks keskeaks pakutakse 1525, kuid on vanemaidki. · Armanjakkide seast võib leida ka kindla aastakäigu esindajaid, konjaki puhul tuleb seda imeharva ette. Kõige muu osas sarnaneb armanjaki tootmine konjakiga, ka markeeringule esitatavad nõuded ning vastav märgistus on üldjoontes samad. Konjakina kvalifitseeritud brändi etiketil olevaid märksõnu või nende algustähtedest koosnevaid lühendeid, mis tähendavad joogi iga, võib sarnaselt tõlgendada ka armanjaki puhul: 37 a very special ehk VS 4,512 a very superior old pale ehk VSOP 615 a Napoleon 640 a extra old ehk XO 650 a extra Brandy de Jerez
annaabi.ee 
