Imede-docx stu (0)

2.Geograafia Reaalne geograafia:
Genova, Mallaorca, Kataloonia, Bütsants, Portugal (laevaehitajad), Kastiilia, Prantsusmaa, 
Aragoonia,  Tariki kalju, Sürakuusa, Sitsiilia, Õhtumaa, Hommikumaa, Rooma Sümbolistlik geograafia:
 Õnnelikud saared, Allotria, Heliopolis,   Selenopolis (kokku  7 linna),   Õndsate saar (Surma saar), 
Elav  ja Surnud mägi,  Atlantis Ülesanne: K. Ristikivi oli hariduselt geograaf, selgita, mida annab geograafia teosele juurde. Tänu geograafial on võimalik ümbrust ja olustikku paremini ette kujutada ning mõista. 
Lisades reaalselt olemasolevaid kohti tekib tunne, et see koht kuhu nad satuvad võib päriselt 
olemas olla. See tekitab ihaldust minna ja otsida ka ise seda kohta ja kontrollida kas see ikka 
hävines või mitte. Lisaks muudab geograafiliste detailide lisamine teose rohkem 
realistlikumaks ja ei pane mõtlema, et seda pole tegelikult nagu nii olemas. 4.Tsitaadid Inimene võib mitmel viisil õnnelik olla...
Aga kõige suurema imena tundus mulle siis ja on alati tundunud nende täielik 
vabadus.
„Jooge veel rohkem nektarit!“
... kui vähe ükski tõotus maksab.
Eriti on lapsed ise kõige paremad üksteise kasvatajad (lk109) Ülesanne: Leia ise või  arutle antud ühe tsitaadi üle teksti ja  oma kogemuse põhjal. Ristikivi tsitaat maailma kohta: „Lõppude lõpuks oleme ju kõik ainult võõrad maa peal“.
Raamatus satuvad nad Imede saarele, mis peaks olema loogiliselt suhteliselt sarnane teiste 
kohtade ja paikadega maailmas, kuid tegelikult on nende elu seal saarel täiesti erinev. See, et 
selle saare olemasolu ei teata, näitab et inimesed on Maal tegelikult võõrad ja ei tunne seda 
paika üldse nii hästi kui arvavad. Päris eluski on nii, et oma kodukohaski avastad üks hetk 
täiesti võõra nurga, mida sa pole varem tähelegi pannud. Lisaks sellele on kogu võim Maa 
enda käes, sest kui talle miski ei meeldi, on ta võimeline mõne loodusnähtusega kõik maatasa
tegema.  7.Visuaal ja heli 
tegelaste välimus, ruumid, loodus.
Ülesanne: leia irooniat. Lehma-Laura oli linna poolt valitud tavaliste inimeste seast aasta inimene, kes oli umbes 30 
aastane tütarlaps, kellel oli üsna ümar figuur. Ta liikus paar sammu rahva ees ja rahvas oli 
temast hullumas ja avaldasid austust. Teda kutsuti lausa seitse korda tagasi ja hiljem rebiti ta 
publikusse visatud kehakate tuhandeks tükiks.
Rahva Lemmiku tiitel Lehma-Laura oli põhimõtteliselt lollide lootuseks ja lohutuseks saada 
ka kunagi Rahva Lemmikuks, sest Rahva Lemmiku eriline tõmbejõud seisis selles, et ta 
millegagi silma ei paistnud. Aga et Rahva Lemmik ei saaks endale mõnda kõrgemat auastet, 
määratakse ta hiljem hoopis Rahva Vaenlaseks.


9. Ise küsin, ise vastan.
Kui lihtne või raske oli seda raamatut lugeda? Raamat ise oli põnev ja huvitav, kuid seda oli siiski miskipärast raske lugeda. Ma ei suutnud 
seda raamatut pikalt lugeda, vaid tuli teha suuremaid pause ja mõelda selle üle pikemalt, mis 
seal raamatus just juhtus ja mida uut teada saadi.  3.Tegelaskond Saare elanikud:
Alsoros, Danaos, arhont Hypatia, Nikeforos, Sofron, Sofrosyne(tähendus) Lehma-Laura (Petrarca), 
Andromache, eremiit Diogenes, Xanthippe pärandus, nimetud valvurid, orjad,
Heliodoros
Ajaloolised ja mütoloogilised isikud:
Marco Polo, Platon, Aristoteles, uskumatu Toomas, Caesar, Andromache, Diogenes, Laura
 Mirandolina seltskond:
Paladiin vürst Lorenzo, Clarissa, Niccolo, Jacopo jt Ülesanne: K. Ristikivi on andnud ülevaate inimtüüpidest, väidetavalt kasutas allegooriat nagu 
Orwell  „Loomade farmis“. Selgita tegelaste allegoorilist tausta, mis inimestega on tegemist? Täpselt ei saanud aru, aga ma tegin nii nagu aru sain. Hr. Casarmana – tõestab, et tegelikult on vanematel siiski lemmiklapsed või lemmiklaps, 
isegi kui seda eitatakse. Nikeforos – suhteliselt konservatiivne, kuid hooliv. Ei suutnud uskuda, kui saarel tehti midagi
teisiti kui Platon oli õpetanud. Vürst Lorenzo – mõistlik mees, teadis mida tahtis ja tegutses selle nimel ning ei unustanud 
oma rahvast ja seda miks ta oli sinna läinud. Preester Ieronimo – tüüpiline konservatiivne usklik, kes ei suuda taluda paganaid ja teisi uske
ning jändab ikka oma kristlusega. Andromanche – igale raamatule omane armastatav naine, kes kättesaamatul kaugusel. Danaous – pealtnähes abivalmis, kuid tegelikult on võimeline tegema ettearvamatuid tegusid,
et saada kõrgemale positsioonile. Lehma-Laura – lollide lootus Diegenes – poolhull, kes ei suuda alati päris selget ja terviklikku pilti näha. Vürstrinna – see inimene, kes on valmis end ohverdama maha jäämisega, kuid lõpuks pääseb 
siiski.