Seega üks haru üks lõikab x-telge punktis (-
a, 0) ja teine punktis (a, 0). Neid punkte kutsutakse hüperbooli tippudeks. Tippude vahelist lõiku
pikkusega 2a nimetatakse hüperbooli reaalseks teljeks, arvu a aga reaalseks poolteljeks. Hüperbooli
ja y-telje lõikepunkti leidmiseks tuleb lahendada võrrandisüsteem. x2/a2-y2/b2=1 ja x=0 y2/b2=-1.
Sellel võrrandil ei ole reaalseid lahendeid ja seega y-telge hüperbool ei lõika. Seetõttu arvu b
nimetatkse imaginaarseks poolteljeks. 3. Hüperbool sümmeetriline x-telje, y-telje ja koordinaatide
alguse suhtes. 4. Hüperbooli asümptoodiks nimetatakse sirget, millele hüperbool lõpmatusse
kulgemisel piiramatult läheneb. Saab näidata, et hüperboolil on 2 asümptooti. Nendeks on sirged
y=(b/a)x ja y=(-b/a)x. 5. Suhet e=c/a nimetatakse hüperbooli ekstsentrilisuseks. Kuna 0a
t Sarnane olukord võiks tekkida juhul, kui vedru otsa riputatud koormus võnguks suure takistusega keskkonnas, näiteks õlis. Veel suurema sumbuvuse korral, kui > 2 km , (7.19) oleks olukord veel keerulisem, kuna ruutjuur valemi (7.15) koosinuse argumendis muutuks imaginaarseks. Seda juhtu me põhjalikumalt ei käsitle. Mainime ainult, et ka sel juhul toimub võnkumise asemel keha eksponentsiaalne lähenemine tasakaaluasendile, kuid veel aeglasemalt kui juhul (7.17). 7.2 Harmooniline võnkumine. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse mingi füüsikalise suuruse muutumist ajas siinuse või koosinuse seaduse järgi. Harmoonilise võnkumise tekketingimused: 1) süsteemi väljaviimisel tasakaaluasendist peab talle hakkama mõjuma tasakaaluasendisse
- t Amplituudiks ajahetkel t on A = A0 e mingi ajavahemik on võrdeline võngete arvu ja sumbuva võnkumise perioodi korrutisega: t = n * Ts Sumbumist iseloomustab sumbuvustegur. Neid on kahte tüüpi: - sumbuvustegur, mõõtühikuks 1/sek. Sumbuvustegur on aja pöördväärtus, mille vältel amplituud kahaneb e korda. 1 = = 2m Kui > 0 siis muutub nurksagedus (ja periood T) imaginaarseks. Võnkumist praktiliselt ei toimu, algasendist väljaviidud keha läheb aperioodiliselt tagasi tasakaaluasendisse. Kogu kehale antud energia kulub takistusjõu ületamiseks enne ühegi võnke sooritamist. 42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja relaksatsiooniaeg. Sumbuvust iseloomustavaid tegureid on kaks. Relaktsiooniaeg - Ajavahemik, mille jooksul võnke amplituud väheneb e korda. arv e on naturaallogaritmi alus. või
määratud koordinaatteljed on hüperbooli sümmeetriatelgedeks. Hüperbooli reaaltelg (imaginaartelg) Hüperbooli samal sümmeetriateljel asuvat tipupaari (ebatipupaari) poolt välja eraldatud lõik ja tema pikkus. Hüperpooli poolteljed Lõike A1O,OA2,B1O ja OB2 ning nende pikkusi a ja b nimetame hüperbooli pooltelgedeks. Lõike A1O,OA2 ja nende pikkust a nimetame hüperbooli reaalseks poolteljeks ehk reaalpoolteljeks ning lõike B1O,OB2 ja nende pikkust b nimetame hüperbooli imaginaarseks poolteljeks ehk ebapoolteljeks. Joone asümptoot Joon, mille kaugenemisel lõpmatusse tema kaugus mingist sirgest läheneb 0-le. Joone kaldaasümptoodid Asümptooti taandatud võrrandiga x2 = ax1 + b, kus a 0, nimetame joone kaldasümptoodiks. Hüperbooli kaldasümptoodid: b b l 1 : x2 = x1 l 1 : x2 = - x1 a a c
t Sarnane olukord võiks tekkida juhul, kui vedru otsa riputatud koormus võnguks suure takistusega keskkonnas, näiteks õlis. Veel suurema sumbuvuse korral, kui 2 km , (7.19) oleks olukord veel keerulisem, kuna ruutjuur valemi (7.15) koosinuse argumendis muutuks imaginaarseks. Seda juhtu me põhjalikumalt ei käsitle. Mainime ainult, et ka sel juhul toimub 5 võnkumise asemel keha eksponentsiaalne lähenemine tasakaaluasendile, kuid veel aeglasemalt kui juhul (7.17). 7.2 Harmooniline võnkumine. Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse mingi füüsikalise suuruse muutumist ajas siinuse või koosinuse seaduse järgi. Harmoonilise võnkumise tekketingimused:
annaabi.ee 
