Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid Must püssirohi - kaaliumnitraat, puusüsi ja väävel ( http://www.keemikud
5.Kasutusalad Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röntgenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis ja ka analüütilises keemias. 6.Huvitavaid fakte Baarium eraldab põledes rohelist värvi, mida on kasutatud ka ilutulestikus. Baarium reageerib väga hästi õhuga ja seetõttu ei leidugi seda puhtal kujul looduses. Baarium on tuleohtlik ka tahkel kujul. Baariumi tihedus on üpris suur (4.5 g/cm³), vähemalt leelismuldmetalli kohta. 7.Kokkuvõte Baarium on keemiline element see on pehme ja painduv metall, mis reageerib hapnikuga toatemperatuuril. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks. 8.Kasutatud materjalid http://et.wikipedia
häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Milleks kasutatakse? Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli eemaldamiseks naftast Tänan Vaatamast! Rinaldo must
on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus püssirohu leiutamise tulemusel ongi võimalikuks saanud suuri kaotusi tekitanud sõjad, mõrvad, tulistamised, lõhkeained. Osalt kahjulik kuid samas kasulik leiutis. Ilma püssirohuta ei oleks olemas püssikuule, teisalt jääks võimatuks igasugused lõhkamistööd. Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus. Magneesiumi, baariumi ja teiste metallide soolade lisamisega on saavutatud ilutulestikule värvid. Selline keemia alane teadmine ja katsetamine on tänapäeval igal pool üle maailma toimuvad pidustused muutnud väga kirevaks ja populaarseks on saanud ürituste lõpetamine suure ja meeleoluka ilutulestiku etendusega. Looduse füüsikat rakendades võeti keskajal kasutusele pealtvooluvesiratas, mis aitas kaasa sepalõõtsade tööle, nii sai hoogu metallitööstuse areng
magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tuntum alumiiniumi sulam on duralumiinium ( Al+Mg+Zn). Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni).
Lahusest eraldub gaasi, esineb sade või moodustub nõrk elektrolüüt). Metallid Füüsikalised omadused 1. Metalne läige ja peegeldumisvõime Nt. alumiinium, hõbe, indium. 2. Värvus Mustmetallid (rauasulamid) Värvilised metallid Nt. vask punakas, kuld kollakas, tseesium kuldne, berülleum hõbehall, germaanium tuhmjas valge, vismut heleroosa, plii sinakashall, strontsium roheline (kasutatakse ilutulestikus) 3. Tihedus kõige kergem on liitum 0,5 g/cm3 kõige suurema tihedusega on osmium 22,5 g/cm3 Kergmetallid leelismetallid, hõljuvad veepinnal Raskemetallid tihedus on üle 5000kg/m3 4. Elektri- ja soojusjuhtivus Pooljuht metall, mis juhib ainult elektrit ning ei juhi soojust, või vastupidi. Elektri- ja soojusjuhtivus alaneb järgmises järjekorras Hõbe vask kuld alumiinium raud
seda ei leidu kunagi puhtalt looduses. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemias. NB! Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised ja tuleohtlikud!! Baarium eraldab põledes rohelist värvi, mida on kasutatud ka ilutulestikus. Elavhõbe (Hg) Keemiline element Elavhõbe tuleb Ladina keelest sõnast Hydrargyrum. Elavhõbe on vastupidav metall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi asub ta IIb rühmas ja 6.perioodis. Elavhõbeda järjekorranumber on 80, aatommass 200,6 amü. Elavhõbe on ainus vedel metall normaaltingimustes. Elavhõbe koosneb looduslikult 7 stabiilsest isotoobist. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud
Umbes 7,2% õli, mis kasutati aastal 2004, oli tarbitud reaktiivmootorite poolt. 2007. Aastal oli reaktiivkütuse keskmine maksumus 26.5% kogu tegevuskuludest, mistõttu on see suurim üksinda opereeriv kulu lennufirmale. Rakendused. Reaktiivmootoreid kasutatakse tavaliselt õhusõidukite mootoritena reaktiivlennukites. Neid kasutatakse ka tiibrakettide ja mehitamata lennukite mootoritena. Rakettmootorite kujul kasutatakse neid ka ilutulestikus, mudel raketinduses ja kosmoselendudes ning sõjaväerakettides. Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodes, eriti kiirendusautodes, mille rekordit hoiab rakett auto. Turboventilaatormootoriga auto ThrustSSC hoiab praegu maa-kiiruse rekordit. Reaktiivmootori disainilahendusi muudetakse tihti, et muuda need gaasturbiinmootoriteks, mis on kasutusel paljudes tööstuslikes rakendustes. Nende hulgas elektri tootmine, vee käitamine, maagaasi või õlipumbad, ja laevad ning vedurid
kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber. Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm. Kaaluimkloraati KClO3 nimetatakse ka Berthollet soolaks õpetlase Berthollet nime järgi. See aine on kloorhappe sool. Kloorhapet kasutatakse tuletikkude valmistamisel. Tikupea põhikoostisosadeks on KClO3 ja väävel. KClO3 kuulub ilutulestikus kasutatavate segude koostisse. Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik. Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2. Fluori sisaldavatest ainetest võib nimetada fluoroplasti (teflonit), mis on püsiv materjal hapete, aluste, oksüdeerijate ja teiste keemiliste ainete suhtes. Ta on fluori ja süsiniku ühend.
kontsentratsioonist, valgustatusest (valguse toimel eraldub O2) ja lisanditest. · Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. · Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad. Kaaliumkloraati kasutatakse ilutulestikus ja tuletikkude (nn tikuväävel koosneb kaaliumkloraadist, antimonsulfiidist, väävlist ja klaasipurust) valmistamisel. · Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on kloordioksiidi ClO2 tootmine. · ClO2 on paramagnetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks. · Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3 -(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e-
annaabi.ee 
