Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm ,,Cobra", mille üheks asutajaks ning hilisemaks liikmeks on näiteks hollandi maalikunstnik Karel Appel, kes maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. 1960.-70. aastail loobuti abstraktsionismis ekspressiivsest rahutust ja vormi eiravast laadist rangete süsteemide kasuks. Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist. Mõned näited abstraktsionistide teostest:
Informalism tekkis 1945.-1946. aastal Pariisis ning selle tähtsamaks esindajaks on Jean Dubuffet. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Jean Dubuffet ,,Grand Maitre of the Outsider" 1947 Põhja-Euroopa tegutses kunstnike rühm ,,Cobra", mille üheks asutajaks ning hilisemaks liikmeks on näiteks hollandi maalikunstnik Karel Appel, kes maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. Karel Appel ,,A Cry of Freedom" 1960.-70. aastail loobuti abstraktsionismis ekspressiivsest rahutust ja vormi eiravast laadist rangete süsteemide kasuks
asus siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Dubuffet toetas neid mõtteid, mille kohaselt inimene näeb tegelikult ainult tühise osa sellest materjalist, millelt valgus silmani jõuab, ehk ta näeb ainult seda ja nii, nagu kultuur on teda vaatama õpetanud. Ta hülgas mõtte, et asjad jagunevad ilusateks ja inetuteks, ning kinnitas, et ,,mingi objekti ilu sõltub sellest, kuidas me seda vaatame". Kunstile kõlbavad kõik objektid ja ,,...iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja
siis uue ning ootamatu probleemi ja materjalide kallale. 1949. aastal oragniseeris Dubuffet näituse pealkirjaga ,,Brutaalne kunst", kuhu koondas laste, aga ka psüühilikahaigete eneseväljendust, muuhulgas roppe kritseldusi ja kujutisi Pariisi seintelt, ning avaldas kirjutusi, milles kuulutas ,,brutaalse kunsti" väärtuslikumaks traditsioonilisest, ,,kultuursest" kunstist, süüdistades viimast igavuses, jõuetuses ja formaalses ilutsemises. Dubuffet toetas neid mõtteid, mille kohaselt inimene näeb tegelikult ainult tühise osa sellest materjalist, millelt valgus silmani jõuab, ehk ta näeb ainult seda ja nii, nagu kultuur on teda vaatama õpetanud. Ta hülgas mõtte, et asjad jagunevad ilusateks ja inetuteks, ning kinnitas, et ,,mingi objekti ilu sõltub sellest, kuidas me seda vaatame". Kunstile kõlbavad kõik objektid ja ,,...iga kunstitöö peaks meid maksimaalselt välja tõstma kontekstist, provotseerima üllatust ja
annaabi.ee 
