Töörõivaste puhul oli esikohal praktiline funktsioon, s.o vastupidavus ja mugavus. Kuid ega see polnud kaugeltki alati ühesugune, vaid sõltus konkreetsest tegevusest, oli selleks siis heinategu või viljalõikus, sõnnikuvedu või rehepeks. Väga tähtsal kohal olid ka ehted, mis kuulusid eelkõige pidulike rõivaste juurde, kuid nad ei puudunud täiesti ka igapäevase töörõivastuse juurest. Nii ehted kui rõivaste ornamendid ei olnud mitte ainult ilustuseks, vaid ka kaitseks kõige kurja vastu. Rõivastuse arengule avaldavad mõju ühiskonna üldine, nii ajaloolis-poliitiline kui majanduslik areng, kultuurikontaktid. Näiteks 13. sajandi algusest kuulus Eesti saksa kultuuri mõjuvälja. Saksa rõivamoodide sajandeid kestnud mõjule eesti talupojarõivastuses osutavad rohked alamsaksa laenud eesti rõivastusalases sõnavaras, lõikes ja tehnilistes oskuste. Veel
Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Kuigi mul pole jalgu ega käsi, käimast ööl ega päeval ei väsi. Minuta läbi keegi ei saa, mõtle ja mõistata, kes olen ma? ***** Kübar mul kui päevavari, punab nagu pohlamari. Valgeid täppe siin ja seal on tal ilustuseks peal. Minust toredamat pole, kõige kaunim metsas olen. ***** Kasvult olen pikk ja sale. Päikse poole pööran pale. Kullakarva krooni kannan, söögiks õli sulle annan. ***** Ma ei puudu kuskil majas, igaüks mind väga vajab. Mõnikord toon silma vee, aga näo sul puhtaks teen. /Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa?
pakkumistega välismaal. Sealjuures vaadeldes erinevaid kauba ja hinnaklasse, silmas pidades järgnevaid omadusi: a) eksklusiivne; b) joonistele vastav; c) hinnaklassilt odavaim; Ühe uue tooteklassina püüdsin juurutada trepipiirete ja varikatuste maaletoomist. Samas püüdsin arendada toodete valikut, mis rahuldaksid ka suurema ostuvõimega klientide vajadusi. Sinna hulka kuulusid näiteks erinevad käepidemed Swarovski kristallidega, mida oli võimalik projekteerida ka ilustuseks trepi käsipuudele. Ülesanne uute tarnijatega koostöö tegemiseks osutus minu jaoks huvitavaks väljakutseks. Vaatamata mõningatele erimeelsustele läbirääkimistel saavutasime positiivse tulemuse ning kõikide uute tarnijatega koostöötingimustes kokkulepped. Leidnud uued koostööpartnerid alustasin innukalt uute toodete tutvustamist Eesti turul. Saanud igalt tarnijalt vastavad toodete kataloogid, alustasin toodete tutvustamist helistamisega
haaras pääsukese kuue noka vahele ja punuma. Noh, ega pääsuke laisk poiss olnud. Muudkui aga järele! Kuigi harakas oli palju suurem, oli pääsuke jälle palju väledam. Saigi kuuenäppaja kätte. Pääsuke haaras kuuest, aga ka harakas ei lasknud kuube nokast lahti. Sikutasid. Tirisid ja tirisid. Tõmbasid veel kuuldus üks kirr! Ja kärts! Ja harakas saigi minema, tükike pääsu- kuube nokas. Läks koju ja palju seda ju polnud tegi sellest oma palitule tiibade kohta ilustuseks mõned vöödid. Pääsuke kah lendas koju, proovis kuube selga. Kõhu poolt oli suur tükk ära viidud, sabast aga kuub kaheks kärisenud. Küsis küll naabritelt niiti ja nõela, parajat tükki riiet aga kuue paranduseks kuskilt ei saanud. Jäigi kuub niisuguseks, nagu pääsuke ta varga käest oli päästnud. Pääsuke kaua ei norutanud. Pani kuue selga, katkise koha katteks valge põlle ette, ja asus jälle tööle. Vahel, kui tal varguslugu meelde tuleb, siis sädistab:
Looduslikkus lükati hoonetest kaugemale. Elavatele taimedele vaadati kui ehitusmaterjalidele, ilupuud-põõsad pügati kindlatesse vormidesse, lilled koondati peenarde keerulistesse mustritesse. Kui varem piirduti pargi jaotamisega nelinurkadeks, siis nüüd lisati sinna ka diagonaalselt suunduvaid puiesteid (nt Põltsamaa park), pargiarhitektuur muutus ka plaanilt vaadatuna keerulisemaks. Mõisahoonete ette rajatavast rondeelist ma juba rääkisin. Sinna murule paigutati ilustuseks ka pügatud põõsaid. Haljastus jätkus maja taga regulaarses stiilis pargina, kus sümmeetriat rõhutati kalatiikide, sirgete alleede ja mustriliste lilleparteritega. Puiesteed paigutati näiteks kiirtena ja poolkaartena (Roosna-Alliku), kiirtena suunduvad teed olid kasutusel ka prantsuse parkides (nn hanejalakujund), kuigi suuremas mastaabis. Hea näide peakanali kasutamisest on Norra mõisapargis (sümmeetriline tiikide-kanalite süsteem).
annaabi.ee 
