tundi silmitses liikumatu ja tumm Raquin neid oma jalge ees lebamas, suutmata neilt hävitavat pilku lahti rebida. Näiteid raamatust Thérèse’i igav elu lk 13 Kirjeldusi ka kriitilisemas võtmes, öeldi kõik välja nii nagu oli, ilustamine oli välistatud Olivier’i ja ta naise kirjeldus lk 22 + 24 ; Laurent’i arvamus Thérèse’ist lk 34 Naturalist Zola kirjeldas maali tõeselt, mitte ilustades lk 35 Julmad tapmiskavatsused lk 53,55,56,58,65; mõrv 69,70 ; alatu käitumine peale mõrva, et jääda süütuks ja pääseda kangelasena lk 71 Süümepiinad viivad närvivapustuseni, mõlemal täpselt samal ajal lk 109 Karm tõde isa suust pojale lk 125 Raquini ootamatu halvatus lk 173 Üksteise süüdistamine 194 Theresi’i kartus sünnitada last 212 Kassi aknast välja loopimine 216 Tapmiskavatsused 228
reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool. Teises reas kohtab lugeja metafoori sõnapaaris ,,läbi lillede", mille eesmärgiks on näidata, et kõneleja uskus, et tema armastuse juured ulatuvad juba ammustesse aegadesse, kus kõike ilustades räägiti ning tõde välja ei öeldud. Kolmandas ja neljandas reas jõuab kõneleja enda mõttega tagasi olevikku, millest lugeja saab aru tänu pika sammu astumisele. Neljandas reas esitab autor lugejale retoorilise küsimuse, mille eesmärgiks on luua salapärane toon luuletuses ning tekitada lugejas huvi ning himu teada saama vastust küsimusele. Teises salmis tundub luuletaja olema ärevuses, millest saab lugeja aru tänu ridadele ,,Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud
Lastele kirjutamine on nagu teraapia, ma mediteerin ennast õnnelikku ja rõõmsasse kohta. Ma olen rõõmunarkomaan, see tunne on ülem kõigist tundeist." (Vilep 2007b). Oma kodulehe avalehel on Vilep lastele kirjutamise põhjusena muu hulgas ära toonud järgmist: ,,/.../lastele kirjutades ei teki kiusatust salata või valetada. Nende maailm on helge, puhas ja otsekohene. Romaani kirjutades paned raamatusse tahes tahtmata väga palju iseennast, samas fakte ära jättes, ilustades, liialdades jne. Lastel pole selle kõigega vähimatki pistmist, nende maailm on küll fantaasiaküllane, aga siiski veel vahetu." (Vilep 2007a). Intervjuus ajakirjandusele on Vilep öelnud järgmist: ,,Lastele kirjutades tuleb olla aus ja siiras. Sa ei saa valetada oma sisemisele minale, lapsele oma hinges" (Koppel 2004: 4). 23 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid
Millega realismi iseloomustati? Eksperimentaalsus, fotograafilisus, teaduslikkus, sotsiaalsus – märksõnad, mis 19.saj II poole jooksul realismi kohta öeldi. Realismi alus on empiiriline teadmine (selletõttu sai realism olla teaduslik). Rahvusliku liikumise kõrgaeg oli möödas ja ühiskond nõudis uusi kujutamispõhimõtteid, teistsugust tonaalsust. Kumb on õigem kujutluslaad – kas realistlik või romantiline? – peeti tuliseid vaidlusi. Realismi pooldajad ütlesid, et maailma ilustades ei saa kujutada, aga vastukaaluks öeldi, et igasuguste elu sopaste külgede pole eriline kunst. Seega leidis realism palju negatiivset kriitikat. Telelavastuse 14 „Kuulsuse narrid“ tegelased Jaan Tatikas (realist) ja Saalomon Vesipruul (romantik) on vastanduvad – romantism vs realism. Bornhöhe kujutab nende tegelaste kaudu romantismi ja realismi omavahelist konflikti.
rodu linnaelanikke, kes sülelesid ja suudlesid päästetuid, surusid missis Thatcheri kätt, püüdsid kõnelda, kuid ei suutnud, ja lahkusid, puistates igale poole pisaraid. Tädi Polly õnn oli täielik ja missis Thatcheri oma peaaegu täielik. Kuid temagi õnn pidi täielikuks saama, niipea kui koopasse saadetud käskjalg oli teatanud suurest uudisest tema abikaasale. Tom lebas sohval, ümbritsetud innukast kuulajaskonnast, ja jutustas läbielatud kummalisest seiklusest, ilustades seda paljude rabavate lisandustega ja lõpetades kirjeldusega, kuidas ta Becky allikale jättis ja uurimis-teekonnale läks; kuidas ta kahte käiku uuris, minnes niikaugele kui paberlohe nöör küündis; kuidas ta kolmandat käiku uuris nööri pikkuselt ja parajasti tagasi pöörduda kavatses, kui silmas eemal valguslaiku, mis tundus päevavalgusena; kuidas ta nöörist lahti laskis, valguse poole kobas, pea ja õlad väikesest avausest välja pistis ja laia Mississipit nägi mööda voolamas
annaabi.ee 
