Koguaeg saad lugeda jälle uudiseid, et Eesti keskmine brutopalk on jälle kasvanud ja ,et kui hästi meie rahvas elab, kuid minu arvates see on täielik absurd. Inimeste maksejõukus ei kasva mitte mingil moel, lähed poodi ja näed, et asjad kallinevad palju kiiremini kui inimese palk jõuab kasvada. Nagu ma eelnevalt mainisin tühipaljas uudis, et kõik on hästi ei muuda tõsiasja, et reaalsus on täielikult vastupidine. Viimasel ajal on uudistes ka juttu olnud sellest, et see ilusioon keskmisest palgatõusust ei muuda kuidagi tegelikku olukorda ja tegelikult olukorra muutmiseks oleks vaja korraga miinimumpalk tõsta paari saja euro võrra, et tekiks reaalne vahe sisse ja, et midagi muutuks. Tööandjaid survestades võib olla kunagi tekib ka olukord, kus inimesed kes on olukorrale juba käega löönud soovivad jälle omale tööd leida ja tekib jälle terve ja konkurentsivõimeline tööturg
Inimesel peab olema sotsiaalne kindlustunne. Tahan täna süüa ja homme ka jne. Vajan sooja ja turvalist paika kus magada, puhata jne. Tänases maailmas on väga palju kinni rahas. Rahal on suur võim ja väga raske on elada (kui mitte võimatu) ilma rahata. Eluasemeks on raha vaja, toitu saab raha eest, riideid, teenuseid mugavust jne peaaegu kõike saab raha eest. Mida ei saa on tervis. ,,Kui me oleme terved, siis me ei mõtlegi terviseprobleemidele. Siis tekib kergesti ilusioon, et nii peabki olema, praegu ja tulevikus. Aga varsti tulevad haigused, nagu kirjutab Pascal. Haigus ja iga muu füüsiline vigastus lõhub meie tavanormaalse olukorra. Igal juhul on see ebameeldiv elamus. Ta võib teha õnnetuks või tigedaks, kuid ta võib ka avada aknaid algnormaalsusesse, mille mõni tahk hakkab rebenenud somaatilise ehituse pragudest äkki läbi paistma." (Sivers 2006: 10) Tuleb aeg kui ilus õitsev noorus läheb sujuvalt üle keskeale ja sealt edasi aina ühes suunas
murrangiud. Miks ei toimu revolutsioonilist murrangut. 6. Ta nägi heaolumudelit, mida ameerika pakkus, üsnagi rikkalt ning katsus selgitada seda oma raamtatus, mis oli ta peateos, ,,One Dimensional Man" (1964). Ta kasutab seal mõistet ,,meelelahutus ja infotööstus". Ta räägib seal sellest, kuidas tööstus katusub tarbjaid/inimesi siduda toodete külge mida ta neile müüb ja luua neile heaelu ilusioon. See healelu peab inimestele olema piisavalt hea selle jaoks, et hoida ära püüdlused kõrgemale. Selliseid inimesi nimetab ta dimentsionaalseks inimeseks. Selline tööstus ei toimu keeldude ja käskluste, vaid teiste printsiipide kaudu. Heaelu loomise loogikal puuduvad keelud aga tähtis on märgata seda, kuidas kultuuri mitme mõõtmelisus niiöelda inkorporeeritakse.
abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises mõttes ka asesõnad see, too -- teadmine kirjelduse kaudu Loogiline positivism/analüütiline filosoofia Loogiline positivism: Lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist, mõtestatud ütluste jaotusest
annaabi.ee 
